[PDF] TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME - Free Download PDF (2024)

Download TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME...

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE

TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME

SISUKORD CONTENTS

Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna Introduction by Ambassador of Turkey

3

Kronoloogia Timeline

5

Kahepoolsed lepingud Eesti ja Türgi vahel Bilateral Agreements between Estonia and Turkey

7

Kõrgetasemelised visiidid Eesti ja Türgi vahel High Level Visits between Estonia and Turkey

8

Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine Independence Wars and the Opening of National Assemblies

9

Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti-Türgi sõprusleping (1924) 13 Beginning of Estonian-Turkish Relations and the Estonian-Turkish Treaty of Friendship (1924) Riigijuhtide kirjad Letters from the Heads of State

17

Saatkondade ja konsulaatide asutamine Eestis ja Türgis Establishment of Embassies and Consulates in Estonia and Turkey

22

1877.-1878. aasta Vene-Türgi sõja veteranide otsimise kampaania Campaign for Searching Ex-servicemen of the Russo-Turkish War 1877-1878

27

Eesti-Türgi majandussuhted Estonian-Turkish Economic Relations

32

Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest Turkish Women. Turkish Reforms in the Estonian Press

36

Türgi välispoliitika arengud Eesti ajakirjanduses Turkish Foreign Policy Developments in the Estonian Press

40

Eestlased Türgis, türklased Eestis Estonians in Turkey, Turks in Estonia

44

Türgi arhitektuur eesti ajakirjanduses Turkish Architecture in the Estonian Press

48

Esemed Türgist riigipea residentsi tarvis, Sultan Osman II portre Turkish Items Acquired for the Residence of the Head of State, Portrait of Sultan Osman II

49

Keel ja kirjandus Language and Literature

51

Atatürgi surm ja matus Atatürk's Death and Funeral . . I.smet I.nönü, teine president Ismet Inönü, the 2nd President

56 60

Diplomaatiliste suhete taasloomine Re-establishment of Diplomatic Relations

64

Presidentide visiidid Presidential Visits

66

Peaministrite visiidid Prime Ministers’ Visits

69

Välisministrite visiidid Foreign Ministers’ Visits

70

Eesti ja eestlased Türgi ajakirjanduses Estonia and Estonians in Turkish Newspapers

74

Kultuurivahetus Cultural Exchanges

76

T Ü RG I VA B A R I I G I S U U R S A A D I K U E E S S Õ N A INTRODUCTION BY AMBASSADOR OF TURKEY

Türgi kodanikuna teadsin Eesti kohta peamiselt tõsiasja, et see on üks ilus maa Läänemere kaldal, kus inimesed räägivad keelt, mis kuidagimoodi omab teatud seoseid ja sarnasusi Türgi keelega. Saabudes Türgi saadikuna Eestisse 2005. aasta detembrikuus, tundsin juba seetõttu selle maa ja tema suurepäraste elanike vastu erilist sümpaatiat.

As a Turkish citizen, the main fact I knew about Estonia was that it is a beautiful country on the shores of the Baltic Sea whose people spoke a language which somehow had ties and similarities with the Turkish language. Therefore, following my arrival in Tallinn as Ambassador of Turkey in December 2005, I was already feeling a special closeness for this country and its wonderful people.

Minu huvi meie riikide kahepoolsete suhete vastu hakkas pakkuma väga meeldivaid üllatusi riikidevaheliste suhete erinevate aspektide kohta, äratades minus soovi seda valkonda veelgi sügavamalt uurida, mis omakorda võiks päädida näitusega, võib-olla jõuda koguni raamatukaante vahele, et nii eesti kui türgi rahvale meelde tuletada neid fakte, mis on meid omavahel lähendanud juba kaua aega tagasi.

My curiosity about the history of our bilateral relations started to yield very pleasant surprises about the different aspects of our bilateral relations. This evoked in me a desire to carry out a more thorough research into the matter which, in turn, could result in an exhibition and perhaps also a publication, so that both the Estonian and Turkish people would be reminded of these facts that have brought us close already a long time ago.

Palju inimesi ja asutusi nii Eesti kui Türgi poolelt on andnud oma panuse sellesse uurimistöösse, mille tulemused tõendavad, et meie riikide vahel valitsevad pikaaegseid suhted poliitika, majanduse, kultuuri ja isegi spordi vallas. Selle kinnituseks on asjaolu, et juba meie riikide iseseisvuse päris alguses, 1924. aastal, sõlmisid kaks noort vabariiki omavahel sõpruse ja koostöö lepingu, millele on mõlemad osapooled ustavaks jäänud tänaseni.

Many individuals and institutions from both Estonia and Turkey have contributed to this research which shows that our countries share long-standing relations in the area of politics, economy, culture and even sports. So much so, that shortly after gaining their independence the two young Republics concluded a Treaty of Friendship and Cooperation in 1924 to which both countries have remained loyal to this day.

Meie riikide presidentide omavaheline kirjavahetus, Türgi saatkonna avamine 1935. aastal aadressil Kentmanni tn. 9, olid ühtviisi suured avastused minu jaoks.

The correspondences between our Presidents, the opening of the Turkish Embassy in 1935 at Kentmanni 9 were also great discoveries for me.

3

T Ü RG I VA B A R I I G I S U U R S A A D I K U E E S S Õ N A INTRODUCTION BY AMBASSADOR OF TURKEY

Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta ja Türgi Presidendi Abdullah Güli visiit Eestisse president Toomas Hendrik Ilvese külalisena, andsid ülimalt tähendusrikka aluse käesoleva näituse avamiseks 10.oktoobril 2008 Eesti Rahvusraamatukogus.

The 90th anniversary of Independence of the Republic of Estonia and the official visit of the Turkish President Abdullah Gül as the guest of President Toomas Hendrik Ilves, presented a most meaningful occasion for the opening of this exhibition, on 10th of October 10, 2008 in Tallinn at the National Library of Estonia.

Antud näitus ja ka see kataloog esitlevad valikut dokumentidest, fotodest ning teistest materjalidest, mida oli võimalik koguda suhteliselt lühikese ajaga. Oleme ülimalt tänulikud kõikidele osapooltele, kes andsid oma panuse käesoleva näituse valmimisele.

The present exhibition and consequently this publication display selected documents, photos as well as other material which could be accessed at a rather short period of time. We are very grateful indeed to all the numerous sources who provided materials for this exhibition.

Tahaksin südamest tänada Jaana Kooli ja Tanno Tilgarit, ning Türgi saatkonna töötajaid, endist nõunikku Nur Sagmani, Kristi Saart and Kai-Ines Nelsonit, kes ennastsalgava pühendumusega veetsid pikki õhtutunde seda näitust ette valmistades.

I would like to extend my sincere thanks to Jaana Kool and Tanno Tilgar as well as members of staff at the Turkish Embassy, especially former counsellor Nur Sagman, Kristi Saar and Kai-Ines Nelson who put forth such devoted effort and long hours in preparation for this exhibition.

Ma loodan südamest, et käesolev näitus ja kataloog pakuvad Teile põnevaid avastusi aegade lõikes, edendades sügavamat vastastikust mõistmist ning lähendades veelgi meie rahvaid teineteisele.

I hope that this exhibition and publication will offer you with equally exciting discoveries of the Turkish-Estonian relations through time, promote a deeper understanding and bring our nations even closer together.

S‚ ule Soysal Türgi Vabariigi suursaadik

S‚ ule Soysal Ambassador of Turkey

4

KRONOLOOGIA TIMELINE

24.02. 23.04. 23.04. 29.10. 23.01.

1918 1919 1920 1921 1923 1924

1927

1928 1929

1930 1931

1932 1935

1936

1937 1938

1939

1940

KUULUTATAKSE VÄLJA EESTI VABARIIK ASUTAVA KOGU KOKKUKUTSUMINE EESTI VABARIIGIS. SUURE RAHVUSKOGU KOKKUKUTSUMINE TÜRGI ISESEISVUSLASTE POOLT. . EESTI VALITSUSE DELEGAADI KIRI OSMANI RIIGI VÄLISMINISTER IZZET PAS‚ ALE. KUULUTATAKSE VÄLJA TÜRGI VABARIIK. TÜRGI TUNNUSTAB EESTIT DE JURE. SÕLMITAKSE EESTI-TÜRGI SÕPRUSLEPING. SÕPRUSKOHTUMINE TALLINNAS EESTI JA TÜRGI JALGPALLIKOONDISTE VAHEL, MILLE VÕIDAB TÜRGI 4:1. EESTI PARLAMENT RATIFITSEERIB SÕPRUSLEPINGU. MUSTAFA KEMAL VALITAKSE TEIST KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS. EESTI AVAB ATEENA PEAKONSULAADI, PEAKONSUL ERNST VEBERMAN HAKKAB ESINDAMA EESTI ÄRIHUVISID KA TÜRGIS. TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALI KIRI EESTI RIIGIVANEM JAAN TÕNISSONILE. EESTI JA TÜRGI ALLKIRJASTAVAD KAUBANDUS- JA LAEVANDUSKONVENTSIOONI. EESTI RIIGIVANEM JAAN TÕNISSONI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALILE. . TÜRGI MÄÄRAB AMETISSE DIPLOMAATILISE ASJURI BALTIMAADES IBRAHIM OSMANI, KES HAKKAB ESINDAMA TÜRGIT KA EESTIS. EESTI AVAB ISTANBULI PEAKONSULAADI, PEAKONSULIKS SAAB ERNST VEBERMAN. EESTI JA TÜRGI PARLAMENDID RATIFITSEERIVAD KAUBANDUS JA LAEVANDUSKONVENTSIOONI. EESTI JA TÜRGI ALLKIRJASTAVAD KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU. EESTI TELEGRAAFIAGENTUURI DIREKTOR JAAN LINTROP OSALEB ISTANBULIS TELEGRAAFIAGENTUURIDE JUHATAJATE KONVERENTSIL. EESTI PARLAMENT RATIFITSEERIB KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU. MUSTAFA KEMAL VALITAKSE KOLMANDAT KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS. TÜRGI PARLAMENT RATIFITSEERIB KÕRGENDATUD TARIIFIDEGA KAUBANDUS- JA LAEVANDUSLEPINGU. EESTI PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMALILE, MILLES PALUB AVADA TÜRGI SAATKOND EESTIS. TÜRGI SULGEB DIPLOMAATILISE ESINDUSE BALTIMAADES. EESTI SULGEB ISTANBULI PEAKONSULAADI. MUSTAFA KEMAL VALITAKSE NELJANDAT KORDA TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS. TÜRGI AVAB SAATKONNA TALLINNAS, SAADIKUKS SAAB NURI BATU. EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KLIIRINGKOKKULEPPE. TÜRGI MAADLUSLIIDU PEASEKRETÄR ALI SENSEDDIN SAABUB TALLINNA EESMÄRGIGA LEIDA TÜRGI MAADLUSKOONDISELE PEATREENER. TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRGI KIRI EESTI RIIGIVANEMALE KONSTANTIN PÄTSILE JA KONSTANTIN PÄTSI VASTUS SELLELE. TÜRGI ALLKIRJASTAB MONTREAUX'S UUE VÄINADE LEPINGU. TÜRGI SAATKOND EESTIS ASUTAB KONSULAAROSAKONNA, MILLE JUHIKS SAAB SENINE SAATKONNA SEKRETÄR M. SETTAR F. IKSEL. EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KAUBANDUSKOKKULEPPE JA PIKENDAVAD KLIIRINGLEPINGUT. EESTIS KORRALDATAKSE KAMPAANIA 1877–1878. AASTA VENE-TÜRGI SÕJA VETERANIDE LEIDMISEKS. EESTI PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI KIRI TÜRGI PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRGILE. SUREB TÜRGI VABARIIGI RAJAJA JA KAUAAEGNE PRESIDENT MUSTAFA KEMAL ATATÜRK. EESTI POOLA SAADIK JOHANNES MARKUS JA EESTI PRESIDENDI ADJUTANT KINDRAL GUSTAV JONSON VÕTAVAD OSA MUSTAFA KEMAL ATATÜRGI MATUSTEST. EESTI JA TÜRGI SÕLMIVAD KAUBANDUS- JA KLIIRINGLEPETE PROTOKOLLI. EESTI JA TÜRGI MAADLEJAD OSALEVAD MAADLUSE EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL TALLINNAS. EESTI SAADIK POOLAS JOHANNES MARKUS MÄÄRATAKSE EESTI SAADIKUKS TÜRGIS, ASUKOHAGA VARSSAVIS. ISTANBULI PEAKONSULAADI TAASAVAMINE, PEAKONSULIKS SAAB RICHARD JÖFFERT. EESTI ISTANBULI PEAKONSUL RICHARD JÖFFERTI TAGASIKUTSUMINE.

5

KRONOLOOGIA TIMELINE

1991 1993 1994 1995

1997

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

2005 2006

2007

2008

DIPLOMAATILISTE SUHETE TAASTAMINE EESTI PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRGISSE. TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS ALUSTATAKSE TÜRGI KEELE ÕPETAMIST LISAERIALANA. EESTI VÄLISMINISTER JÜRI LUIK VÕTAB OSA NATO TIPPKOHTUMISEST ISTANBULIS. TÜRGI VÄLISMINISTER HIKMETTIN ÇETINI VISIIT EESTISSE. EESTIS ILMUB YAS‚ AR KEMALI ROMAAN „MADU MAHA TAPPA", LY SEPPEL-EHINI TÕLKES. LY SEPPELI, ANDRES EHINI JT. EESTVEDAMISEL ASUTATAKSE TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI JUURES TÜRGI KULTUURIKESKUS. EESTI VÄLISMINISTER RIIVO SINIJÄRVE VISIIT TÜRGISSE. TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT SÜLEYMAN DEMIRELI RIIGIVISIIT EESTISSE. PRESIDENT SÜLEYMAN DEMIREL AVAB TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI TÜRGI KEELE KESKUSE. RIIGIKOGU ESIMEES TOOMAS SAVI VISIIT TÜRGISSE. EESTI PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRGISSE. EESTI PEAMINISTER MART LAAR JA EESTI VÄLISMINISTER TOOMAS HENDRIK ILVES VÕTAVAD OSA OSCE TIPPKOHTUMISEST ISTANBULIS. . TÜRGI VÄLISMINISTER ISMAIL CEMI VISIIT EESTISSE. TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS ALUSTATAKSE TÜRGI KEELE ÕPETAMIST PÕHIERIALANA. TALLINNAS AVATAKSE TÜRGI VABARIIGI EESTI SAATKOND. EESTI VÄLISMINISTER TOOMAS HENDRIK ILVESE VISIIT TÜRGISSE. TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDI AHMET NECET SEZERI RIIGIVISIIT EESTISSE. TÜRGI KAITSEMINISTER SABAHHATIN ÇAKMAKOG˘ LU VISIIT EESTISSE. EESTI VÄLISMINISTER KRISTIINA OJULANDI VISIIT TÜRGISSE. EESTI VABARIIGI TÜRGI SAATKONNA AVAMINE. EESTI VÄLISMINISTER KRISTIINA OJULANDI VISIIT TÜRGISSE. TÜRGI VÄLISMINISTRI JA TÜRGI PEAMINISTRI KOHUSETÄITJA ABDULLAH GÜLI VISIIT EESTISSE. . ASUTATAKSE EESTI-TÜRGI SÕPRUSÜHING, MILLE ESIMEHEKS VALITAKSE GALIP ILTER. TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS TOIMUB EESTI JA TÜRGI ÕPETLASTE JA KULTUURITEGELASTE ÜMARLAUD TEEMAL „EESTI-TÜRGI AKADEEMILISED JA KULTUURILISED SUHTED LAIENEVAS EUROOPAS". EESTI PRESIDENT ARNOLD RÜÜTLI VISIIT TÜRGISSE. RIIGIKOGU EESTI-TÜRGI PARLAMENDIGRUPI VISIIT TÜRGISSE. EESTI VÄLISMINISTER URMAS PAETI VISIIT TÜRGISSE. TÜRGI RAHVUSASSAMBLEE TÜRGI-EESTI PARLAMENDIRÜHMA VISIIT EESTISSE. TÜRGI RAHVUSASSAMBLEE ASESPIIKER ISMAIL ALPTEKIN OSALEB ENPA KONVERENTSIL EESTIS. TALLINNAS TOIMUVAD TÜRGI EESTI SAATKONNA JA TÜRGI-EESTI-LÄTI-LEEDU SÕPRUSE ASSOTSIATSIOONI POOLT ORGANISEERITUD TÜRGI KULTUURI PÄEVAD. TOOMAS HENDRIK ILVES VALITAKSE EESTI VABARIIGI PRESIDENDIKS. ABDULLAH GÜL VALITAKSE TÜRGI VABARIIGI PRESIDENDIKS. EESTIS ILMUB 2006. AASTA NOBELI KIRJANDUSPREEMIA LAUREAADI ORHAN PAMUKI ROMAAN „LUMI" LY SEPPEL-EHINI TÕLKES. EESTI PEAMINISTER ANDRUS ANSIPI VISIIT TÜRGISSE. TÜRGI VÄLISMINISTER ALI BABACANI VISIIT EESTISSE. JÕUSTUB LEPING VIISANÕUETE KAOTAMISE KOHTA EESTI KODANIKELE. TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT ABDULLAH GÜLI AMETLIK VISIIT EESTISSE.

6

K A H E P O O L S E D L E P I N G U D E E S T I J A T Ü RG I VA H E L BIL ATERAL AGREEMENTS BET WEEN ESTONIA AND TURKEY

1.

Eesti-Türgi sõprusleping (sõlmiti: 01.12.1924, jõustus: 25.12.1927)

2.

Kaubandus- ja laevandusleping (allkirjastati: 12.03.1928, jõustus: 24.02.1929)

3. Ajutine maksete õiendamis-leping (nootide vahetus) (allkirjastati: 14.09.1929, jõustus: 30.11.1929) 4. Kaubandus- ja laevandusleping (allkirjastati: 16.09.1929, jõustus: 18.05.1931) 5. Nootide vahetus seoses Kaubandus- ja laevanduslepingu lisaga (allkirjastati: 17.10.1932, 13.01.1933) 6. Kliiringleping (allkirjastati: 13.03.1935, jõustus: 23.03.1935) 7. Kaubandus- ja kliiringleping (allkirjastati: 06.06.1937, jõustus: 28.06.1937) 8. Kirjavahetus seoses Kaubandus- ja kliiringlepingu parandusega (allkirjastati: 29.08.1938, jõustus: 01.10.1938) 9. Sõpruse ja koostöö leping (sõlmiti: 07.12.1993, jõustus: 26.04.95) 10. Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (sõlmiti: 28.08.1995, jõustus 15.02.96) 11. Militaarvallas haridus-, tehnika- ja teadusalase koostöö kokkulepe (allkirjastati: 22.09.1995, jõustus: 15.02.1996) 12. Rahvusvaheline maanteeveo kokkulepe (allkirjastati: 09.10.1995, jõustus:15.02.96) 13. Kokkulepe turismialasest koostööst (allkirjastati: 09.10.1995, jõustus:15.02.96) 14. Leping vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele (allkirjastati: 27.09.1996, jõustus:14.02.97) 15. Välisministeeriumide vaheline koostöö protokoll (jõustus: 03.06.1997) 16. Tollivõimude vastastikuse abistamise kokkulepe (allkirjastati: 04.06.1998, jõustus: 06.12.1998) 17. Vabakaubandusleping (allkirjastati: 03.06.1997, jõustus: 01.07.1998) (Tühistatud 1. mail 2004 seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu) 18. Investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping (allkirjastati: 03.06.1997, jõustus: 29.04.99) 19. Kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordialase koostöö kokkulepe (allkirjastati: 13.07.1994, jõustus: 22.09.99) 20. Leping narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku äri ja kuritarvitamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluses (allkirjastati: 06.04.2000, jõustus: 27.09.00) 21. Kaitsekoostöökokkulepe (allkirjastati: 15.08.2002, jõustus: 31.10.02) 22. Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus: 27.01.03) 23. Lennunduskokkulepe (allkirjastati: 17.10.2001, jõustus: 27.09.04) 24. Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (allkirjastati: 25.08.2003, jõustus: 21.02.2005) 25. Kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo -ja spordikoostööprogramm (allkirjastati: 06.09.2005, jõustus: 28.11.2005) 26. Diplomaatiliste nootide vahetus seoses muudatustega lepingusse vastastikuste viisanõuete kaotamise kohta diplomaatiliste passide omanikele, viisavabastus Türgi teenistus- ja eripasside omanikele ja Eesti tavapasside omanikele (allkirjastati: 10.03.2008, 11.03.2008, jõustus:12.07.2008)

7

K Õ RG E TA S E M E L I S E D V I S I I D I D E E S T I J A T Ü RG I VA H E L HIGH LEVEL VISITS BETWEEN ESTONIA AND TURKEY

PRESIDENTIDE VISIIDID detsember

1993

president Lennart Meri riigivisiit Türgisse

juuni

1997

president Süleyman Demireli riigivisiit Eestisse

oktoober

1998

president Lennart Meri riigivisiit Türgisse

18.–19. aprill

2002

president Ahmet Necdet Sezeri riigivisiit Eestisse

6.–8. september

2005

president Arnold Rüütli riigivisiit Türgisse

9.–11. oktoober

2008

president Abdullah Güli ametlik visiit Eestisse

PARLAMENTIDE ESIMEESTE VISIIDID jaanuar

1997

Riigikogu esimehe Toomas Savi visiit Türgisse

PEAMINISTRITE VISIIDID november

1999

peaminister Mart Laar koos välisminister Toomas Hendrik Ilvesega OSCE tippkohtumisel Istanbulis

28.–29. juuni

2004

peaminister Juhan Parts NATO Istanbuli tippkohtumisel

14.–18. märts

2008

peaminister Andrus Ansipi visiit Türgisse

VÄLISMINISTRITE VISIIDID juuni

1994

välisminister Jüri Luik NATO ja NACCi välisministrite kohtumisel Istanbulis

juuli

1994

välisminister Hikmet Çetini visiit Eestisse

oktoober

1995

juuni

2000

välisminister Riivo Sinijärve visiit Türgisse . väliminister Ismail Cemi visiit Eestisse

oktoober

2001

välisminister Toomas Hendrik Ilvese visiit Türgisse

24.–27. august

2003

välisminister Kristiina Ojulandi visiit Türgisse

11.–1.3 aprill

2004

välisminister Kristiina Ojulandi visiit Türgisse

28.–29. juuni

2004

välisminister Kristiina Ojuland koos kaitseminister Margus Hansoni ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsiga NATO tippkohtumisel Istanbulis

8.–10. september

2004

välisminister ja asepeaminister Abdullah Güli visiit Eestisse

6.–7. aprill

2006

välisminister Urmas Paeti visiit Türgisse

12.–14. juuni

2008

välisminister Ali Babacani visiit Eestisse

8

ISESEISVUSSÕJAD JA PARLAMENTIDE AVAMINE INDEPENDENCE WARS AND THE OPENING OF NATIONAL ASSEMBLIES Eesti ja Türgi vabaduspüüdlused toimusid samal ajajärgul. Eesti Vabadussõda kestis aastatel 1918-1920, Türgis aga 1919-1923. Eesti Asutava Kogu avaistung toimus Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919, Türgi Rahvusassamblee tuli kokku täpselt samal kuupäeval kõigest 1 aasta hiljem, 23.04.1920.

Vabadussõda. Kalevlaste Maleva valvetõke ühes Virumaa külas. Veebruar 1919.

Vabadussõda. Kalevlaste Maleva võitlejad Petseris. 1919.

Independence War: guards of Kalevlaste Malev in a village in Virumaa province, Estonia; February 1919.

Independence War. Soldiers of Kalevlaste Malev in Petseri. 1919.

Foto: tundmatu (Filmiarhiiv) Photo: unknown (Estonian Film Archives)

Foto: tundmatu (Filmiarhiiv) Photo: unknown (Estonian Film Archives)

Vastuhakkamine Anatoolias. Kolonel Mustafa Kemal (vasakult 3.) ja tema ohvitserid, 1915.

Resistance in Anatolia.

Colonel Mustafa Kemal (3rd from left) and his officers, 1915.

Päevaleht, 08.07.1919

9

I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S

Võitlus Aasia väravail. Battles at the gates of Asia. Vaba Maa, 05.09.1921

Uus nimi raiub end maailma ajalukku. Kolonel Mustafa Kemal – inglaste võitja Dardanellide all. New name making its way to world history. Colonel Mustafa Kemal – defeater of the British at the Dardanelles. Päevaleht, 06.09.1937

10

I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S

1. lennuväepolgu lennuväli, Çanakkale 1915. Airfield of the 1st Air Force Regiment, Çanakkale 1915.

Türgi rahu. Peace for Turkey. Postimees 28.05.1920

Poliitika ringvaade – rahutingimused Türgimaaga. Political review – conditions of peace for Turkey. Postimees, 05.11.1918

11

I S E S E I S V U S S Õ J A D J A PA R L A M E N T I D E AVA M I N E I N D E P E N D E N C E WA R S A N D T H E O P E N I N G O F N AT I O N A L A S S E M B L I E S

Asutava Kogu avaistung “Estonia” kontserdisaalis, 23. aprillil 1919. Opening session of the Estonian Constituent Assembly (Asutav Kogu) in the Estonia Concert Hall on April 23, 1919. Foto / photo: Parikas

Atatürk ja Türgi Suure Rahvusassamblee (Türkiye Büyük Millet Meclisi) avamine 23. aprillil 1920. Atatürk and the opening of Turkish National Assembly (Türkiye Büyük Millet Meclisi) on April 23, 1920.

12

EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924) BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH RELATIONS AND THE ESTONIAN-TURKISH TREATY OF FRIENDSHIP (1924) Esimest diplomaatiliste suhete alustamise katset Türgiga märgib 12. veebruaril 1921 Eesti Vabariigi Valitsuse delegaadi Osmani riigi viimasele välismi. nistrile Izzet pas, ale (1864–1937) saadetud kiri, milles tehakse ettepanek sõlmida kahe riigi vahel diplomaatilised suhted. Pole teada, kas kirjale vastati. Sel ajal olid Türgi tuleviku tegelikud kujundajad Türgi iseseisvuslased. Osmani Sultanaadi likvideerisid Türgi iseseisvuslased 1922. aastal ning Türgi Vabariik kuulutati välja 29. oktoobril 1923. aastal. Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi suhete alguseks võib pidada Eesti tunnistamist de jure Türgi poolt 23. jaanuaril 1924. Türgi valitsuse ametliku teadaande Eesti tunnustamise kohta andis Eesti Venemaa saadikule üle Türgi Venemaa saadik 8. märtsil 1924. Diplomaatiliste suhete loomisele järgnes sõpruslepingu sõlmimine kahe riigi vahel 1. detsembril 1924 Varssavis. Ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks tegi tegi Türgi Poola saadik Talu Bey Eesti Poola saadik J. Leppikule. Sellest teatatakse Eesti välisministri Karl Robert Pusta 5. novembril 1924 Eesti valitsusele saadetud kirjas. Sõpruslepingule kirjutasid alla mõlema riigi Poola saadikud. Ühe punktina nägi sõprusleping ette diplomaatilist esindatust teises lepinguosalises riigis ning oli aluseks Türgi diplomaatilise esinduse loomisele Baltimaades asukohaga Riias ning Eesti Peakonsulaadi loomisele Istanbulis, mõlemad 1929. aastal. Eesti ajalehtedest reageerisid Eesti diplomaatilisele tunnustamisele Türgi poolt kõige elavamalt “Päevaleht”, mis lisaks teatele trükkis ära pika ülevaate M. Kemali elust, ning “Vaba Maa”, milles Türgis elanud dr Liin analüüsib Türgi eluolu, türklaste psühholoogiat ning M. Kemali tähendust Türgile ja türklastele. Sõprusleping äratas kõige suuremat vastukaja “Päevalehes”, mis avaldas sõpruslepingu ratifitseerimise järel Eesti parlamendis 8. juulil 1925 analüüsi kahe maa majanduslikest suhetest.

Eesti-Türgi sõprusleping, sõlmitud 1. detsembril 1924 Varssavis. Estonian–Turkish Treaty of Friendship, signed December 1, 1924 in Warsaw.

13

EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924) BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)

De jure Türgilt. De jure recognition of Estonia by Turkey. Vaba Maa, 30.01.1924

Eesti välisministri Robert Pusta kiri valitsusele, kus ta teatab, et Türgi suursaadik Varssavis on teinud ettepaneku Eesti suursaadikule Varssavis sõlmida sõprusleping, 5. november 1924. Letter of Minister of Foreign Affairs Robert Pusta to the Government of Estonia announcing that the Turkish Ambassador in Warsaw has made a proposal to the Estonian Ambassador in Warsaw to enter a treaty of friendship, November 5, 1924.

14

EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924) BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)

Riigikogu ratifitseeris Eesti-Türgi vahelise sõpruslepingu 19. juunil, 1925. Majandusliku läbikäimise võimalused arutamisel. The Estonian-Turkish Treaty of Friendship ratified by the Estonian Parliament on June 19, 1925. Assessment of possibilities of economic relations. Päevaleht, 18.07.1925

Türgi valitsuse teadaanne Eesti Vabariigi tunnustamisest 23. jaanuaril 1924 anti üle Eesti saadikule Moskvas Ado Birgile 10. märtsil 1924. Turkey recognized the Republic of Estonia on January 23, 1924. The communique of the Turkish government was presented to the Estonian Ambassador in Moscow Ado Birk on March 10, 1924. Päevaleht, 11.03.1924

15

EESTI-TÜRGI SUHETE ALGUS JA EESTI TÜRGI SÕPRUSLEPING (1924) BEGINNING OF ESTONIAN-TURKISH REL ATIONS AND THE ESTONIAN-TURKISH TREAT Y OF FRIENDSHIP (1924)

Mustafa Kemal Päevaleht, 29.01.1924

. Eesti Vabariigi valitsuse delegaadi kiri Osmani riigi välisminister Izzet pas, ale, ettepanekuga sõlmida Eesti ja Türgi vahel diplomaatilised suhted 12. veebruaril 1921. . Letter from the delegate of the Republic of Estonia to the Minister of Foreign Affairs of the Ottoman Empire, Izzet Pasha, proposing to establish diplomatic relations between Turkey and Estonia, February 12, 1921.

16

RIIGIJUHTIDE KIRJAD LETTERS FROM THE HEADS OF STATE

Teadaolevalt saatsid Eesti riigi juhid Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts Türgi riigi juhile Mustafa Kemal Atatürgile kokku kolm kirja ning said ka temalt sama arvu kirju. Peamiselt olid need ametlikud kirjad, milles teavitati presidendiks valimisest või vastati teatele presidendiks valimisest. Ent leidub ka üks erakiri, mis on kirjutatud praktilisel kaalutlusel. Oma teise- ja neljandakordsest Türgi Vabariigi presidendiks valimisest teavitas M. Kemal eesti riigivanemaid J. Tõnissoni ja K. Pätsi vastavalt 21. novembril 1927 ja 2. märtsil 1935. Eesti riigivanemate vastused on dateeritud 22. oktoobriga 1928 ning 28. juuniga 1935. 24. aprillil 1938 informeerib K. Päts omakorda enda valimisest Eesti Vabariigi presidendiks.

Raamat “Atatürk ja välisriikide presidendid” Bilal N. S‚ims‚ ir. "Atatürk and Foreign Presidents" Bilal N. S‚ims‚ ir.

18. märtsil 1931 saatis Türgi riigipeale kirja Eesti riigivanem K. Päts, kes palus kirja üleandmisel M. Kemalile rõhutada, et see on allkirjastatud tema poolt mitte riigivanema, vaid Eesti-Soome-Ungari Liidu esimehena. Kirjas taotletakse kas Türgi saatkonna asutamist Tallinnas või Riias resideeruva Türgi diplomaatilise esinduse ületoomist Tallinna. Selleks rõhutatakse eestlaste ja türklaste ühist turaani päritolu. K. Pätsi kiri ei jäänud tulemuseta. 7. mail 1931 informeeris Türgi välisministeeriumi alamsekretär Türgi diplomaatilist asjurit I. Osmanit, et saatkonna loomine võetakse kaalumisele esimese võimaluse ilmnemisel, ja palus kirjutada sellekohase vastuse. K. Pätsi kirjal võis olla mõju Tallinna määramisel Türgi Balti riikide saatkonna alaliseks asupaigaks.

Mustafa Kemal Atatürk

12. märtsil 1935 saadetud kirjas andis Türgi president M. Kemal Eesti presidendile K. Pätsile teada, et on akrediteerinud Türgi saadiku Skandinaaviamaades Ragip Raifi ka Türgi saadikuks Eestis. Siiski määrati septembris 1935 Eestis resideeruvaks Türgi saadikuks Nuri Batu.

Konstantin Päts

Jaan Tõnisson

17

RIIGIJUHTIDE KIRJAD LETTERS FROM THE HEADS OF STATE

Konstantin Pätsi õnnitluskiri Mustafa Kemal Atatürgile presidendiks taasvalimise puhul.

Jaan Tõnissoni õnnitluskiri Gazi Mustafa Kemal Atatürgile presidendiks taasvalimise puhul.

Congratulatory letter from Konstantin Päts to Mustafa Kemal Atatürk on the occasion of his re-election as president .

Congratulatory letter from Jaan Tõnisson to Mustafa Kemal Atatürk on the occasion of re-election as president.

18

RIIGIJUHTIDE KIRJAD LETTERS FROM THE HEADS OF STATE

Paneel Atatürgi Mausoleumis Ankaras, kus on kujutatud riigijuhte, kellega Atatürk oli kirjavahetuses. Eesti Vabariigi riigivanem Jaan Tõnisson alumises reas, paremalt teine. Panel from the Mausoleum of Atatürk in Ankara depicting some of the Heads of State with whom Atatürk corresponded. Head of State of Estonia Jaan Tõnisson on the last row, 2nd from the right.

19

RIIGIJUHTIDE KIRJAD LETTERS FROM THE HEADS OF STATE

Kiri Mustafa Kemalilt Jaan Tõnissonile, kus ta teatab oma taasvalimisest Türgi Vabariigi Presidendiks, 21. novembril 1927. Letter from Mustafa Kemal to Jaan Tõnisson informing of his re-election as President of the Republic of Turkey, November 21, 1927.

No. 36 Gazi Mustafa Kemalilt, Türgi Presidendilt, Eesti Vabariigi Presidendile, Tema Kõrgus Härra Jaan Tõnissonile Minu Väga Armastatud ja Austatud Tõeline Sõber; Teatan Teie Presidentlikule Kõrgusele, et Ankaras 1. novembril kogunenud Türgi Suur Rahvuskogu on oma koosolekul hääletuse teel valinud mind teist korda Türgi Vabariigi Presidendiks ja põhiseadusega antavatest volitustest lähtuvalt olen asunud taas võimu teostama. Teavitades Teie Presidentlikku Kõrgust valimise toimumisest, kasutan juhust kinnitamaks, et annan kogu oma jõu Türgi ja Eesti vahel õnnestunult loodud suhete ja sõpruse jätkuvaks hoidmiseks ja süvendamiseks ning teatan, et olen õnnelik, saades selle eesmärgi teostamisel osa Teie Presidentliku Kõrguse hindamatust toetusest. Selles veendumuses, Minu Väga Armastatud ja Austatud Tõeline Sõber, palun võtta vastu minu kõrged tunded ja austus Teie Presidentliku Kõrguse suhtes ja usaldada minu soove nii Teie Presidentliku Kõrguse isikliku õnne kui ka Eesti rahva heaolu ja õitsengu suhtes. Kiri on koostatud Ankaras, tuhande üheksasaja kahekümne seitsmenda aasta kahekümne esimesel novembril. GAZI. M. KEMAL Välisminister Doktor Tevfik Rüs‚tü

20

RIIGIJUHTIDE KIRJAD LETTERS FROM THE HEADS OF STATE

Konstantil Pätsi kiri Eesti-Soome-Ungari Liidu esimehena Mustafa Kemalile, kus ta palub Türgi saatkonna avamist Tallinnas, viidates eestlaste ja türklaste sugulusele 18. märtsil 1931. The letter from Konstantin Päts in the capacity of President of the Estonian-FinnishHungarian Association to Mustafa Kemal requesting the opening of an Embassy of the Republic of Turkey in Tallinn referring to the kinship of Estonian and Turkish peoples, March 18, 1931

K. Päts, Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja Eesti Vabariigi president, Tema Ekstsellentsile Türgi Vabariigi presidendile Gazi Mustafa Kemalile Eesti-Soome-Ungari Liidul, mis taotleb turaani rahvaste kultuurilist lähendamist, on au pöörduda Teie Ekstsellentsi poole järgneva avaldusega. Türgi Vabariik asutas 1929. aastal kolmes Balti riigis ühise saatkonna, asukohaga Riias. See samm valmistas eesti rahvale palju rõõmu, kuna märkis Türgi-poolset sõbralikku akti, mille läbi tekib kultuuriline lähedus eesti ja temaga suguluses oleva türgi rahva vahel. Ometi on Türgi saatkonna töö Baltimaades, mis on rassilt, keelelt ja kultuurilt erinevad, praegustes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes nii suur ja mitmetahuline, et saadikul on raske pühendada Riiast Türgi ja Eesti kultuurilisele lähendamisele piisavat tähelepanu. Seetõttu oleks meie arvates äärmiselt soovitav, kui Eesti jaoks loodaks eraldi saatkond, asukohaga Tallinnas. Juhuks, kui see peaks erinevatel põhjustel osutuma teostumatuks, oleks soovitav praegune saatkond Riiast Tallinnasse üle tuua. Sel juhul saaks edendada meie suguluses olevate rahvaste kultuurilist ja keelelist lähendamist suurema intensiivsusega. Kuna praegune Türgi saadik Baltimaades, hr. Ibrahim Osman, on meile tuntud kui filoloogilistes ja kultuurilistes küsimustes kõrgesti haritud isik, kes on turaani rahvaste kultuurilise lähenemise küsimuste vastu alati üles näidanud elavat huvi, valmistaks meile rõõmu tervitada teda Tallinnas kui Türgi saadikut. Eesti-Soome-Ungari Liit väljendab seega lootust, et Teie Ekstsellents leiab võimaluse võtta ülalmainitud küsimus sõbralikule kaalumisele ja palub Teid, hr. president ja Gazi, võtta vastu kinnitus kõrgeimast austusest. Tallinn, 18/III/1931 K. PÄTS Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees

From K. Päts, the President of Estonian-Finnish-Hungarian Association and the President of the Republic of Estonia, to His Excellency Gazi Mustafa Kemal, the President of the Republic of Turkey The Estonian-Finnish-Hungarian Association that seeks to culturally integrate Turan nations has the honour to turn to Your Excellency with the following petition. The Republic of Turkey established a common embassy for the three Baltic countries with located in Riga. This step delighted Estonian people greatly, as it marks a friendly act from Turkish side which brings culturally closer the Estonians and our kindred Turkish nation. However, the work of the Turkish Embassy in the Baltic countries, which greatly differ in race, language and culture under the present political and economic conditions and is so multi-faceted that it would be difficult for the Ambassador to dedicate sufficient attention to bringing Turkey and Estonia culturally closer from Riga. Thus, we are of the opinion that establishing a separate embassy for Estonia, located in Tallinn, would be an highly recommended matter. In case it would turn out to be unrealizable for various reasons, it would be recommendable to transfer the present embassy from Riga to Tallinn. In that way we could intensify promoting the cultural and linguistic integration between our kindred peoples. As the present Turkish Ambassador in the Baltic countries, Mr. Ibrahim Osman, is known to us as a highly educated person in philological and cultural matters, who has always shown keen interest in the issues of integrating Turan nations, we would gladly welcome him in Tallinn as the Ambassador of Turkey. Thus, the Estonian-Finnish-Hungarian Association expresses its hope that Your Excellency finds an opportunity to take the above mentioned issue under friendly consideration and asks You, Mr President and Gazi, to accept our assurance of the highly deep respect. Tallinn, 18/III/1931 K. PÄTS The President of Estonian-Finnish-Hungarian Association

21

SAATKONDADE JA KONSULAATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES IN ESTONIA AND TURKEY Balti riikides esindas Türgit aastail 1929–1932 diplomaatilise asjurina Ibrahim Osman, kes resideerus Riias. Diplomaatiline esindatus lõpetati mais 1932 eelarvelistel põhjustel. Märtsis 1931 saatis Konstantin Päts Türgi presidendile Kemal Atatürgile kirja palvega avada saatkond Tallinnas (vaata lk 22). Märtsis 1935 küsis Türgi valitsus oma Poola suursaadiku vahendusel Eesti valitsuselt nõusolekut määrata Türgi saadikuks Eestisse Türgi saadik Skandinaavia riikides Ragip Raif. Samas teatati, et eelarvelistel põhjustel ei saa saadik resideeruda Tallinnas. Juunis 1935 otsustati nimetada Türgi saadikuks Balti riikides, alalise asukohaga Tallinnas, Nuri Batu. Oma volikirjad esitas Nuri Batu 19. septembril 1935 Eesti riigivanemale ja üle kuu hiljem ka Läti ja Leedu presidendile. Türgi saatkond asus Tallinnas aadressil Kentmanni 9.. Oktoobris 1935 asus saatkonnas sekretärina tööle F. Iksel, kes aprillis 1936 määrati saatkonna konsulaarosakonna juhiks. Alates 7. septembrist 1938 asus konsulaarosakond aadressil Tallinn, Pärnu mnt. 40–8. Eesti lehtedes ilmus N. Batust ja tema perest vähemalt kaks artiklit (Atatürgi saadik Türgist, Uudisleht, 06.09.1935; Türgi naine tänapäeval, UusEesti, 24.03.1938). Kajastati ka volikirjade üleandmist.

Türgi suursaadik Eestis Nuri Batu 1935-1940. Ambassador of Turkey to Estonia Nuri Batu 1935-1940.

Saadik Nuri Batu elulugu. Curriculum Vitae of Ambassador Nuri Batu.

22

SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES IN ESTONIA AND TURKEY

Türgi Vabariigi saadik Nuri Batu saabumas volikirjade üleandmisele Kadrioru lossi 19. septembril 1935. Ambassador of the Republic of Turkey Nuri Batu arriving at Kadriorg Palace for presenting his credentials, September 19, 1935. (Filmiarhiiv / Estonian Film Archives)

Atatürgi saadik Türgist. "Kui lähete Türki, pöörduge minu poole!" Atatürk’s Ambassador from Turkey: "When you go to Turkey, contact me first!" Uudisleht, 06. 09. 1935

Türgi saadik Nuri Batu riigivanema juures. Esitas täna volitused Kadrioru lossis. Ambassador of Turkey Nuri Batu presented today his credentials to the Head of State at Kadriorg palace. Uus Eesti, 19.09.1935

23

SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES IN ESTONIA AND TURKEY

. Riias resideeriv Türgi saadik I brahim Osman (vasakult 1.) volituste esitamisel EV riigivanemale Karl Einbundile, veebruar-oktoober 1932. a. . Turkish Ambassador to Estonia resident in Riga I brahim Osman (first from left) at the presenting of credentials to the Head of State of Estonia Karl Einbund, February-October, 1932. Foto / Photo: A. Kolm (Filmiarhiiv / Estonian Film Archives)

Türgi saadik läheb volitust esitama. Ambassador of Turkey on his way to present his credentials.

Türgi saadik volituste üleandmisel. Istuvad (vasakult): riigisekretär K. Terras, Türgi saadik Nuri Batu, riigivanem K. Päts, välisministri asetäitja J. Müller, riigivanema käsunduskindral G. Jonson; seisavad (vasakult): riigivanema vanem käsundusohvitser kol. H. Grabbi, protokolliülem J. Mölder, noorem käsundusohvitser leitn. Põder, 19. septembril 1935. Ambassador of Turkey Nuri Batu presenting his credentials. Sitting (from left): Secretary of State K. Terras, Ambassador of Turkey Nuri Batu, Head of State K. Päts, Acting Minister of Foreign Affairs J. Müller, commissioned general G. Jonson; standing (from left): commissioned officer Col. H. Grabbi, Chief of Protocol J. Mölder, ltn. Põder, September 19, 1935. Filmiarhiiv / Estonian Film Archives

24

SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES IN ESTONIA AND TURKEY

Diplomaatiliste esinduste nimekiri 1935. List of the Diplomatic Corps in Tallinn in 1935.

Konsulaarosakond asub ümber aadressile Pärnu mnt 40.

Diplomaatiliste esinduste nimekiri 1939.

Consular department will move to new address Pärnu Rd. 40.

List of the Diplomatic Corps in Tallinn in 1939.

Türgi Suursaatkonna esimene hoone Tallinnas, aadressil Kentmanni 9. Saatkond avati 1935. a.

Alates septembrist 1938 asus Türgi saatkonna konsulaarosakond aadressil Pärnu mnt. 40-8.

The Embassy of the Republic of Turkey was first opened at Kentmanni St. 9 in 1935

Starting from 1938 the consular department of the Embassy of Turkey was situated at Pärnu Rd. 40-8.

Foto / Photo: Kuno Tiiksaar, 1965

25

SAATKONDADE JA KONSUL AATIDE ASUTAMINE EESTIS JA TÜRGIS ESTABLISHMENT OF EMBASSIES AND CONSULATES IN ESTONIA AND TURKEY

Johannes Markus, esimene Eesti suursaadik Türgis asukohaga Varssavis ja Budapestis 1939–1940.

Ernst Veberman, peakonsul Türgis 1929-1932. Ernst Veberman, Consul General in Turkey 1929-1932.

Johannes Markus, the first Ambassador of Estonia to Turkey residing in Warsaw and Budapest 1939-1940.

Mälestustahvli avamine kunagisel Eesti peakonsulaadi hoonel Istanbulis, 15. märtsil 2008. Fotol (vasakult): endine Eesti suursaadik Türgis Märt Volmer, Türgi suursaadik Eestis S‚ule Soysal, Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip. Opening of the granite memorial tablet on the building of former Consulate General of Estonia in Istanbul, March 15, 2008. From left: former Ambassador of Estonia to Turkey Märt Volmer, Ambassador of Turkey to Estonia S‚ule Soysal, Prime Minister of the Republic of Estonia Andrus Ansip.

Esimesele Türgi Saatkonnale pühendatud mälestustahvli (Kentmanni 9) avavad Eesti välisminister Urmas Paet ja Türgi välisminister Ali Babacan viimase visiidi ajal Eestisse, 13. juunil 2008. Foreign Ministers of Estonia Urmas Paet and of Turkey Ali Babacan at the unveiling of the memorial tablet at Kentmanni 9, dedicated to the first Turkish Embassy in Estonia, during the visit of the latter to Estonia, June 13, 2008.

26

1877.-1878. AASTA VENE-TÜRGI SÕJA VETERANIDE OTSIMISE KAMPAANIA CAMPAIGN TO LOCATE EX-SERVICEMEN OF THE RUSSO-TURKISH WAR OF 1877-1878 Sõja põhjuseks oli natsionalistike meeleolude levik Balkani slaavi rahvaste hulgas, samuti Venemaa eesmärk kompenseerida Krimmi sõja kaotused ja suurendada oma mõju Musta mere regioonis, vabastades Balkani rahvad Osmani riigi võimu alt. Aktiivne lahingutegevus Vene ja Osmani sõjaväe vahel kestis 1877. aasta aprillist 1878. aasta märtsini. Sõja üks peamisi sündmusi oli 1877. aasta juulist detsembrini kestnud Plevna linna (Põhja-Bulgaaria) edukas piiramine Vene vägede poolt. Linna piirajaid juhtis M. D. Skobelev (1843–82), kaitsjaid aga Osman Nuri Pasˇ a (1832–1900). 1878. aasta juulis sõlmitud Berliini rahulepingu tulemusena eraldusid Osmani riigist iseseisvate riikidena Rumeenia, Serbia, Montenegro. Austria-Ungari sai enda valdusse Bosnia ja Hertsegoviina, Suurbritannia Küprose, Tsaari-Venemaa LõunaBessaraabia ja Karsi piirkonna. Bulgaaria jäi aga Osmani riigi koosseisu autonoomse vasallriigina. 1937. aasta detsembris saabus Tartusse Bulgaaria Rahvusmuuseumi esindaja, kes otsis Plevna lahingust osavõtnud eestlasi. Eestis hakkas Plevna lahingus osalenute kohta andmeid koguma O. Loorits. 1938. aasta veebruari alguseks oli end registreerinud üle 60 sõjaveterani (juba varem olid bulgaarlased Soomest leidnud 17 Plevna lahingust osavõtnut), kellest kõige vanem oli 102-aastane. Andmed leitute kohta kavatseti edasi saata Bulgaaria valitsusele. Osa vanadest sõjameestest jagas oma mälestusi ka ajakirjanikega. Ühe sõjaveterani, Kristjan Mühlensteini jutustusest selgus, et ta oli konvoeerinud Osmani sõjavangide esˇ eloni, milles oli ka Plevna kaitsmist juhtinud Osman Pasˇ a, kellele venelased olid lahingus ülesnäidatud vapruse tunnustusena alles jätnud tema mõõga (Mees, kes konvoeeris Osman Pasˇ at, Päevaleht, 20.01.1938, lk. 7).

Mees, kes käinud Türgi sõjas. The Man who has been to the Turkish War. Päevaleht, 16.10.1939

Otsitakse Türgi sõjast osavõtnuid. Ex-servicemen of the Turkish War sought for. Postimees, 13.12.1937

27

18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78

Vana türklaste kimbutaja mälestusi. Helme sulasepoistele anti väeteenistusse minnes kasa 500-700 rubla. Türklaste vangistamine Plevna all. Memories of the "old harasser of Turks". Farm hands of Helme district were given 500-700 roubles when entering service. Capture of Turks at Pleven. Päevaleht, 21.01.1938

Mees, kes konvoeeris Osman Pasˇat. Vana Türgi sõjamees Kristjan Mühlenstein jutustab oma sõjaelamustest 1877. ja 1878. aastail. The man who convoyed Osman Pasha. Old serviceman of Turkish war Kristjan Mühlenstein describes his war experience of 1877-1878. Päevaleht, 20.01.1938

28

18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78

Ristimärgiga poolkuu vastu. Plevna minevik ja tänapäev. Türgi sõja kangelaste jutustusi Plevna ja Sˇipka lahingutest. Bulgaaria vabastamisel võitles enam eestlasi kui bulgaarlasi. With a Cross against the Crescent. Plevne’s past and present. Stories of war heroes from the battles of Plevne and Shipka. More Estonians than Bulgarians fought for liberation of Bulgaria. Postimees, 13.02.1938

29

18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78

Ühes Lääne-Eestist kirja pandud pärimuses on liigutav lugu Türgi sõjavangidest. Sündmus ise toimus ilmselt pärast 1878 lõppenud Vene-Türgi sõda või selle sõja ajal, kui Türgi sõjavange toodi ka Eestisse. Pääle Rakvere oli neid ka mujal. Igatahes mäletasid ühe küla elanikud Pärnu kandis, kuidas nende külast läbi konvoeeriti salka Türgi vange. Inimesed, kelle ainus info türklaste kohta oli pärit Vene sõjapropagandast ja erusoldatite luiskelugudest, olid algul hirmul, kujutledes türklasi mingite koletistena. Oma jahmatuseks nägid nad aga õnnetuid armetult riides külmetavaid mehi – oli talveaeg. Külarahvas unustas siis kuuldu: nende ees olid inimesed, kes vajasid abi. Nii seda abi kiiruga antigi: inimesed jooksid koju, haarasid kaasa sooje sokke, kindaid, mõne parema toidupala ja jagasid toodu vangidele. Kes olevat olnud rõõmsad ja tänanud annetajaid omas keeles. Minule on see lugu olnud oluline: siin tuleb ilusti esile lihtsate inimeste rikkumata inimlikkus, mis loomulikult laienes ka neile, keda oleks tulnud pidada vaenlasteks, ebainimesteks. Mäletan ise, kuidas pärast Teist Maailmasõda saksa sõjavangid, kes Tartus ehitustel töötasid, käisid inimeste kodudes süüa küsimas. Loomulikult neile anti süüa, kuigi see oli ametlikult keelatud. Loomulikult aidati ka Punaarmeest siia jäänud ja vahel taludesse tööle saadetud sõjavange. Humanism on suur ja ilus idee, aga see algab väga lihtsast arusaamast, et inimene on ikka inimene ja see, et ta on inimene, on palju olulisem kui see, mis rahvusest ta on või kuhu sõjaväkke parajasti kuulub. 1876-78 aastate Vene-Türgi sõjast võttis mobiliseeritutena osa hulk eestlasi ja sellest sõjast on säilinud ka vaenuväljal käinute mälestusi. Balkanitel, Pleveni ja Sˇ ipka all puutusid eestlased esimesi kordi kokku türklastega, paraku nagu vaenlastega. Vastukaaluks sellele tekkisid Eestis siia sattunud Türgi sõjavangide ja kohalike inimeste vahel hoopis teistsugused suhted, millest on õnnekombel jäänud jälgi ka rahvapärimustesse, mis lubab kujutada kahe rahva suhete algust vägagi inimlikes värvides. Jaan Kaplinski

In Western Estonian lore a touching story is remembered about Turkish prisoners of war. The event itself occurred most likely during or after the Russo-Turkish war which ended in 1878, when Turkish prisoners were brought to a number of locations in Estonia including Rakvere and Pärnu county. Regardless of when exactly it happened, people from a village near Pärnu remembered a group of Turkish prisoners of war being convoyed through their village. People, whose only information regarding the Turks came from Russian war propaganda and the bragging stories told by ex-servicemen, were at first frightful, having thought of Turks as some kind of monsters. They were, therefore, taken aback when they saw miserable looking freezing men in rags – it was wintertime. The village people instantly forgot the rumours and saw before them only men who needed help. Help was swiftly offered: people ran home, hastily grabbed warm woollen socks and mittens, tasty food items, and distributed it among the prisoners who were overjoyed and thanked their benefactors in their own language. This has been an important story for me: it displays so well the unspoiled humanity of simple people which naturally was extended to those whom they were supposed to consider their enemy, as non-humans. I am reminded how after World War II German prisoners of war who were doing construction work in Tartu, went from door-to-door asking for food. Without a question, they were given something to eat, even though it was officially forbidden. It came naturally to also help the prisoners of the Soviet Red Army who were left here after the war and sometimes sent to work on farms. Humanism is a big and beautiful ideal, but it starts with a very simple concept, that any person is still a human being, and this fact is much more important than his nationality or which army he might be serving in. A number of Estonians participated in the Russo-Turkish War of 1876-78 as conscripts and their memoirs from the battlefields have been recorded. In the Balkans, Pleven and Shipka Estonians came into contact with Turks for the first time, unfortunately as enemies. As a counterbalance, the contact that was made between the Estonians and Turkish prisoners of war in Estonia was fundamentally different, and luckily there have been traces of it preserved in the local oral tradition, which allows us to depict the beginning of relations between our two nations in very humane tones. by Jaan Kaplinski

30

18 7 7. - 18 78 . A A S TA V E N E -T Ü RG I S Õ JA V E T E R A N I D E O T S I M I S E K A M PA A N I A C A M PA I G N T O L O C AT E E X - S E RV I C E M E N O F T H E RU S S O -T U R K I S H WA R 18 7 7 - 18 78

Plevna lahingust sõjavangiks võetud türgi sõdurid Rakveres 1878. a. Turkish soldiers who were taken prisoners of war at the battle of Plevne brought to Rakvere in 1878.

Mälestusmärgi avamine Rakvere külje all Tõrma kalmistul Türgi sõjavangide mälestuseks, kes hukkusid 1878. aastal Rakveres ja teistes Eesti paikades ning on sängitatud Eestimaa mulda, 14.11.2008. Vasakult: LtnGen ret. Johannes Kert, Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, Türgi Vabariigi kaitseminister Vecdi Gönül, Türgi suursaadik S, ule Soysal, kontradmiral Hakan Eraydın, Timur Sˇaripov. Unveiling of the commemorative toumbstone in memory of Turkish prisoners of war who died in Rakvere and other locations in Estonia in 1878 and are resting in Estonian soil in Tõrma cemetary near Rakvere, November 11, 2008. From left: LtnGen (retired) Johannes Kert, Urmas Tamm Governor of Lääne-Viru county, Turkish Defence Minister Vecdi Gönül, Ambassador of Turkey S, ule Soysal, rear admiral Hakan Eraydın, Timur Sˇaripov. Foto / Photo: Akif Inam

31

EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC RELATIONS

hetusest Eestiga, Vaba Maa, 10.08.1937; Eesti-Türgi kaubandusleppe kontingendid, Postimees, 03.11.1938).

Türgi Vabariigi majanduse arengut 1930., 1940. aastatel võib jagada perioodideks 1923–1929 ja 1930–1939. Esimesel perioodil, pärast raskeid sõja-aastaid, kasvas Türgi majandus keskmiselt 8,6% aastas, kusjuures import ületas jätkuvalt eksporti. Importi ei saanud aga piirata, kuna 1928. aastani pidi riik kinni pidama 1923. aastal Lausanne'i rahulepinguga kehtestatud tollitariifidest. Vaadeldaval perioodil jäi Türgi eelkõige põllumajandusliku tootmise maaks. Tööstustoodangu osa oli 1929. aastal rahvuslikust koguproduktist vaid 9,9%. 1929. aasta sügisel sõlmis Türgi, lõpuks vaba Lausanne'i lepinguga etteseatud tollipiirangutest, kõikide kaubanduspartneritega uued, kõrgendatud tollitariifiga kaubanduslepingud. Selle põhjuseks oli soov tasakaalustada import ja eksport, mis pärast seda, kui nõudlus põllumajandustoodete oli välisturul märgatavalt langenud, oli võimalik vaid impordi tuntava piiramise teel. Samuti pidi riik alates 1929. aastast vastavalt Lausanne'i lepingule hakkama tagasi maksma Osmani riigi võlgu. Siiski ei saanud jätkusuutlik majandus põhineda vaid protektsionistlikel meetmetel. Seetõttu hakati alates 1932. aastast riigi initsiatiivil tööstust arendama. Seejuures ei loobutud protektsionismipoliitikast: kui 1929 moodustas import 245 miljonit Türgi liiri ja langes 1933. aastal 75 miljonile, siis 1939 moodustas see 50% 1929. aasta impordist. Väliskaubanduses avaldus protektsionism kliiringlepinguga määratletud kontingentide rakendamises: riiki tohtis sisse vedada vaid neid kaupu, mida riik ei tootnud või tootis ebapiisavalt. Teisel perioodil kasvas Türgi majandus aastas keskmiselt 5,8%, kusjuures tööstuse kasvutempo oli üle 10% ja põllumajanduse oma üle 5%. Tööstuse osa rahvastiku koguproduktist jõudis 18,3%-ni.

Türgimaa enesele tööstust loomas. Tööstuse viisaastak 1933-1937, suured ümberkorraldused põllumajanduses.

Majanduslepingutest sõlmisid Eesti ja Türgi 1928. aasta 12. märtsil kaubandus- ja laevanduskonventsiooni, 1929. aasta 16. septembril kaubandus- ja laevanduslepingu, 13. märtsil 1935 kliiringkokkuleppe (mida pikendati 5. juunil 1937), 6. juunil 1937 kaubanduskokkuleppe, 29. augustil 1938 kaubandus- ja kliiringlepete protokolli. Viimast kaht lepingut tutvustati ka ajakirjanduses (Türgi huvitatud tihedamast kaubava-

Turkey creating its industry. Industrial five-year plan 1933-1937, large-scale reorganization of agriculture Postimees, 22.09.1935

32

EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS

Eesti välisministri Karl Selteri ja Türgi suursaadiku Nuri Batu vaheline kirjavahetus laiendamaks 29. augustil 1938 sõlmitud EestiTürgi kaubanduskokkulepet. Additional exchange of letters between Foreign Minister of Estonia Karl Selter and Ambassador of Turkey Nuri Batu widening the scope of the Trade Protocol between Estonia and Turkey, dated August 29, 1938.

33

EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS

Türgi on huvitatud tihedamast kaubavahetusest Eestiga. Türgi kaubanduslik esindaja Skandinaaviamaades Hayreddin Senozan käis Tallinnas tutvumas Eesti ettevõtete ja Türgi kaupade turustamisvõimalustega. Turkey interested in increased trade with Estonia. Turkish business representative in Scandinavia Hayreddin Senozan visited Tallinn to get acquainted with Estonian companies and marketing possibilities of Turkish products. Vaba Maa, 10.08.1937

Volitus, mis lubab Türgi delegaadil läbi rääkida ja sõlmida kaubandus- ja laevandusleping Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahel 16. septembril 1928. Document of authorization for the delegate of Turkey to negotiate and sign the Trade and Sea Transportation Agreement between the Republic of Turkey and the Republic of Estonia on September 16, 1928.

34

EESTI-TÜRGI MAJANDUSSUHTED ESTONIAN-TURKISH ECONOMIC REL ATIONS

Eesti-Türgi kaubandusleppe kontingendid. Vahetame tselluloosi, vineeri, klaasi ja tsem*nti Türgi tubaka, oopiumi, puuvilja ja tammetõrude vastu. Trade Agreement quotas between Estonia and Turkey. Estonia exchanged cellulose, plywood, glass and cement for Turkish tobacco, opium, fruit and acorns. Postimees, 03.11.1938

35

TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS Pärast Türgi Vabariigi väljakuulutamist viidi Mustafa Kemal Atatürgi juhtimisel Türgi moderniseermise, läänestamise ja sekulariseerimise eesmärgil läbi arvukalt reforme. Oma elu lõpuni 1938. aastal reformis Mustafa Kemal ulatuslikult poliitikat, majandust, ühiskonnakorraldust, haridust ja kultuuri. Esimene reform oli Türgi Vabariigi väljakuulutamine 1923. aasta 29. oktoobril, mis andis Türgi rahvale õiguse üldrahvalikult esinduskogu valida. Türklased tervitasid vaimustusega reforme, millega kaasnesid tõepoolest pöördelised muutused. Reformid äratasid laialdast vastukaja ka Eesti ajakirjanduses. Elavat huvi äratas kalifaadi kaotamine. Suuremat tähelepanu pöörati seni allasurutud Türgi naisele.

Tähestikureform Üks olulisemaid Atatürgi reforme oli araabia tähestikust loobumine ja ladina tähestiku kasutuselevõtt. Türgi uus tähestik kiideti heaks 3. novembril 1928. Türgi ajaloo ja keele uuringud Teine Atatürgi reform rõhutas tema huvi türgi keele ja Türgi ajaloo vastu, millega kaasnes Türgi Keeleühingu ja Türgi Ajalooühingu asutamine aastatel 1931-1932. 1928. aasta 1. novembril võttis Atatürgi loodud keelekomitee kasutusele uue türgi tähestiku, asendamaks varem kasutusel olnud araabia kirjapilti. Uue tähestiku kasutuselevõtuga, rahvahariduskeskuste loomisega kõikjal riigis ning Atatürgi isikliku inimeste julgustamisega õpetada maakohtades uut tähestikku kaasnes rahva kirjaoskuse taseme tõus 20%lt rohkem kui 90%ni. Kirjaoskusreformi toetasid ka erakirjastuste tugevdamine uue autorikaitseseaduse vastuvõtmise kaudu ning kirjastusõigust, rahvaharidust ja teaduslike väljaannete avaldamist käsitlevad kongressid.

Õigussüsteemi ilmalikustamine Mustafa Kemali algatatud õigusreformid hõlmasid riigijuhtimise ja usuküsimuste täielikku lahkulöömist ning ilmaliku põhimõtte selgesõnalist tõlgendamist põhiseaduses. Seda täiendasid islamikohtute sulgemine ning islami kanoonilise õiguse asendamine Sˇveitsi eeskujul loodud ilmaliku tsiviilseadustiku ja Itaalia kriminaalseadustiku põhjal välja töötatud kriminaalseadustikuga.

Majandusreformid Need hõlmasid arvukate riiklike põllumajandusettevõtete, tehaste ja manufaktuuride rajamist kogu maal. Paljude tegevust saatis edu ja need erastati 20. sajandi lõpus. Kuna Atatürk pidas riigi raudteevõrku industrialiseerimise jaoks tähtsaks, tehti selle rajamine ülesandeks 1927. aastal asutatud Türgi Raudteele, kes ehitas raudteevõrgu väga kiiresti üles. Kuigi islam keelab karmilt alkoholi tarbimise, õhutas Atatürk alkohoolsete jookide omamaist tootmist ja rajas riikliku piiritusetehase.

Naised said kodanikuõigused Atatürgi reformid andsid sajandeid eiratud Türgi naistele õigused, mida neil varem polnud. Kui võeti vastu tsiviilkoodeks, said naised meestega võrdsed õigused. Neid võis valida riigiametitesse ning nad said hääleõiguse ja õiguse olla valitud parlamenti. 1926. aastal vastu võetud uus tsiviilseadustik keelustas mitmenaisepidamise ning tunnistas naiste õigust lahutusele, eestkostele ja pärandile. Kogu koolisüsteemis ülikoolideni välja hakati poeg- ja tütarlapsi harima koos. Monogaamia põhimõte ning naiste võrdsed hariduslikud ja poliitilised õigused muutsid Türgi ühiskonna vaimu. Türgi naised said täielikud poliitilised õigused 1934. aasta 5. detsembril, seega palju varem kui mõnedki Euroopa maade naised.

Peakatete ja rõivastuse reform Mustafa Kemal keelustas fessi (türgi keeles “fes”, mille sultan Mahmud II oli 1826. aastal kuulutanud Osmani impeeriumi rõivastusnormiks), õhutades türgi mehi kandma euroopalikke riideid. Pärast rõivareformi ei kandnud türgi naised enam loore ja rõivastusid tänapäevaselt.

36

TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS

Angoora rahvuskogu saatis kalifaadi laiali oma otsusega 3. märtsist 1924. Osmani dünastia liikmed saadeti 10 päeva jooksul Türgist välja. National Assembly in Angora abolished the caliphate on March 3, 1924. Members of the Osman dynasty were sent out of Turkey within 10 days of the ruling. Päevaleht, 05.03.1924

Uus Türgi naine ühiskonna teenistuses. A modern Turkish woman in the service of society. Vaba Maa, 26.07.1935

Dolma bagˇçe 28/8/1928 Tarsuse linna Dr. Ali Bey lastele, preili Umranile ja preili Güzinile, Teie kiri, mille kirjutasite mulle uute tähtedega, rõõmustas mind üliväga. Tänan Teid! Gazi M. Kemal

Atatürgi kiri preili Umranile ja preili Güzinile. Preili Güzin oli ämmaks Türgi suursaadik S‚ule Soysalile, kelle valduses on ka kirja originaal. Atatürk's letter to Ms. Umran and Ms. Güzin in which he expresses his appreciation for the letter the girls had sent in new Turkish alphabet. Today the original of this letter is in the possession of the Ambassador of Turkey S‚ule Soysal, the daughter-in-law of Ms. Güzin.

37

TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS

Angoora. Miks Angoora Konstantinoopoli asemel Türgi pealinnaks sai? Angora. Why Angora was declared capital of Turkey instead of Constantinople? Vabamaa, 13.03.1924

Peakatete reform Türgimaal. Ära otsusta mehe üle kübara järgi. Hat reform in Turkey. Don’t judge a man by his hat.

Türgi naine vabanemise teel. Lõpp haaremitele. Türgi naine võib lahutust nõuda. Ühe naise pidamise süsteem. Turkish Woman on the way to liberation. Abolishment of harems. A Turkish woman may ask for a divorce. Monogamy instituted.

Postimeesa, 07.12.1925

Vaba Maa, 09.01.1924

38

TÜRGI NAISED. EESTI AJAKIRJANDUS TÜRGI REFORMIDEST TURKISH WOMEN. TURKISH REFORMS IN THE ESTONIAN PRESS

Türgi naine tänapäeval. Kõnelusi Türgi saadiku tütre Selime Batuga. Turkish woman today. An interview with Selime Batu, daughter of the Ambassador of Turkey. Uus Eesti. Naine Kodu Perekond, 24.03.1938

39

TÜRGI VÄLISPOLIITIKA ARENGUD EESTI AJAKIRJANDUSES TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS

Postimees, 03.01.1924

President Mustafa Kemal Atatürk koos Balkani Alliansi peaministritega Çankaya Villas, 27. veebruaril 1928. President Mustafa Kemal Atatürk with Prime Ministers of the Balkan Alliance in Çankaya Villa, February 27, 1928.

Türgimaa astub suurde poliitikasse. Turkey entering into big politics. Päevaleht, 04.07.1938

40

T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS

Türgi-Vene läbiraakimised Moskvas. Tuleb Mustamere pakt? Briti-Prantsuse-Türgi vastastikkuse abistamise pakt allkirjastati 19. oktoobril 1938.

Negotiations between Turkey and Russia in Moscow. Will there be a Black Sea pact? Päevaleht, 01.10.1939

Anglo-French-Turkish Pact of mutual assistance, signed October 19, 1938. Päevaleht, 21.10.1939

41

T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS

Lausanne’i rahulepingu pidulik allkirjastamine 24. juulil 1923. Signing ceremony of the Treaty of Lausanne, July 24, 1923.

Montreux väinade lepingu allkirjastamine, 20. juulil 1936. Signing of the Montreux Straits Convention, July 20, 1936.

42

T Ü RG I VÄ L I S P O L I I T I K A A R E N G U D E E S T I A J A K I R J A N D U S E S TURKISH FOREIGN POLICY DEVELOPMENTS IN THE ESTONIAN PRESS

Huvi Türgi vastu püsib. Türgi saatuse juhte. Vasakult: praegune president Ismet Inönü, sõjaväejuht marssal Fevzi Çakmak ja endine president Kemal Atatürk. Interest towards Turkey remains keen. Leaders of Turkey’s destiny. From left: current President Ismet Inönü, field marshal Fevzi Çakmak and former president Kemal Atatürk. Päevaleht, 26.02.1940

43

EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA

meeskonna pildid ja kajastas matsˇi, ent ei võtnud türklastelt ühtki intervjuud, vaatamata sellele, et sadamas tervitas külalisi Eesti Jalgpalliliidu nimel türgikeelse kõnega dr. Liin (Eesti-Türgi, Vaba Maa, 19.06.1924, Türgi tugev võit, Vaba Maa, 20.06.1924). See-eest hiljem saabunud Türgi sporditegelased intervjuude andmisest ei pääsenud. 1935. aasta novembris saabus Eestisse Türgi maadluskoondise peatreeneri leidmise eesmärgil Türgi Maadlusliidu peasekretär Ali Senseddin. Intervjuus “Päevalehele” tutvustab ta nii oma riigi maadluselu kui ka eluolu (Eestlasi Türgimaale maadlema, Päevaleht, 27.11.1935). Peatreeneri O. Pellineni leidis ta Soomest, oma järgmisest sihtpunktist. Ka järgmised Eestit külastanud türklased olid maadlejad ning maadlus-ametnikud, kes olid tulnud 1938. aasta aprillis Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustele. Populaarseks intervjueeritavaks kujunes Türgi Maadlusliidu peasekretär A. Sinasi Özdemir, elukutselt ajakirjanik, Ankara suurima päevalehe “Ulus” toimetaja. Ta tutvunud Ameerikas õppides oma abikaasaga eestlanna kaudu!

1930., 1940. aastate Eesti ajakirjandusest leiame mitmeid huvitavaid artikleid eestlaste viibimisest Türgis ja türklaste viibimisest Eestis. Türgit väisanud eestlased olid kas ameti-, turismi- või võistlusreisil. Üks ametireisijatest külastas ilmselt 1928. aastal Istanbuli Politseiprefektuuri, mille ülem, politseimeister, andis talle ülevaate Istanbuli politsei tööst (Konstantinoopoli politsei, Eesti Politseileht, 16.06.1928). Eesti Telegraafiagentuuri direktor Jaan Lintrop käis aga 1929. aasta kevadel Istanbulis telegraafiagentuuride juhatajate konverentsil (Angoorasse ja tagasi, Õitsituled, 1930, nr. 8). Ilmselt kuulus konverentsist osavõtnute ametlikku programmi ka Ankara külastus. Ankaras kohtusid ajakirjanikud teiste hulgas Türgi välisminister Tevfik Rüs‚tü Arasiga ja käisid Türgi presidendi farmis. Turismireisil viibis Istanbulis 4.–7. augustini 1931 Soome, Eesti, Läti ja Leedu Üliõpilaskondade Keskbüroo delegatsioon, neist kümme eestlast. Istanbulis tutvusid nad peamiselt linna vaatamisväärsustega, ent käisid ka Istanbuli Ülikooli raamatukogus ja vanade käsikirjade muuseumis. Turismigrupi vastuvõtuga seotud formaalsusi korraldas peakonsul Ernst Veberman isiklikult. Istanbulist suunduti Bukaresti üliõpilaskongressile. Teel Palestiinasse nägi laevasõidul Mustast merest Egeuse merre Türgi rannikualasid – sealhulgas Istanbuli – Evalt Viskel (Mittepalverändajana Pühale Maale, Päevaleht, 05.–06., 08.–10.08.1938), Istanbuli kaudu Ateenasse siirdus aga A. Grünthal (Troonilt tõugatud jumalate maal. Märkmeid matkalt Istanbulist Ateena, Õitsituled, 1930, nr. 9).

Meeleolukaks kujunes ka Türgi maadluskoondise peatreeneri O. Pellineni turulkäik (Türklased ja daanlased saabusid, Vaba Maa, 21.04.1938, Türgi maadlusmeeskond saabus, Uus-Eesti, 21.04.1938, Türgi maadlejate 10 kana, Rahvaleht, 30.04.1938). Jaan Kross ja Ellen Niit on oma Istanbuli külastusest kirjutanud ka raamatus “Muld ja marmor”.

Hackenschmidti (Eesti) ja Matrali (Türgi) vaheline maadlusmatsˇ Londonis 1908. a.

Võistlusreisil oli 1937. aasta augustis Istanbulis August Neo, kes võttis seal osa kreeka-rooma maadluse turniirist, millel saavutas Türgi ja Rootsi maadleja ees esikoha (Agu Neo poolkuu riigis, Vaba Maa, 31.08.1937, Neo sai türgi pistoda ja karika, Vaba Maa, 02.09.1937).

Wrestling match between Hankenschmidt (Estonia) and Matral (Turkey) in London 1908.

Eestit väisanud türklased olid kas sportlased või sporditegelased. 1924. aasta 20. juunil kohtus Pariisi olümpiamängudelt tagasi pöörduv Türgi jalgpallimeeskond “Kalevi” staadionil Eesti jalgpallikoondisega ja võitis 4:1. Tollane ajakirjandus trükkis küll ära Türgi

44

EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA

Türgi maadlejate 10 kana. 10 hens for Turkish wrestlers. Rahvaleht, 30.04.1938

Eestlasi Türgimaale maadlema? Türgi Maadlusliidu juht külastas Tallinna sooviga leida maadlustreenerit Eestist. Estonians to wrestle in Turkey? Head of the Turkish Wrestling Federation visiting Tallinn in search of wrestling coach from Estonia. Päevaleht, 27.11.1935

Türgi maadlusmeeskond saabus. Wrestling team of Turkey has arrived. Uus-Eesti, 21.04.1937

45

EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA

Neo sai türgi pistoda ja karika. Eesti mees tagasi oma huvitavalt reisilt. Neo received a Turkish dagger and a cup. Estonian wrestler back home from his exciting trip. Vaba Maa, 02.09.1937

Eesti-Türgi jalgpallimatsˇ. Football match between Estonia and Turkey. Vaba Maa, 19.06.1924

1886. aastal asutasid umbes 300 eestlast KirdeTürgis, Karsis, Novo-Estonskoje nimelise eesti küla. Tänapäeval kannab küla nime Karacaören ning seal elavad endiselt mõned eestlastest ümberasujate järeltulijad. In 1886, about 300 Estonians established an Estonian village in Kars, North-Eastern Turkey, called Novo-Estonskoje. Today the village bears the name of Karacaören and some descendants of the Estonian resettlers are still living there. Fotod / Photos: Ali Konyali

46

EESTLASED TÜRGIS, TÜRKLASED EESTIS ESTONIANS IN TURKEY, TURKS IN ESTONIA

Mittepalverändajana Pühale Maale. Eevalt Viskeli matkakirju teelt Palestiinasse. Traveling to Holy Land as a non-pilgrim. Travel log by Eevalt Viskel (en route to Palestine).

Beyhan ja Eino Tubin (helilooja Eduard Tubina poeg) Lõuna-Türgis Kas‚is oma maja ees.

Päevaleht, 5.-10.08.1938

Beyhan and Eino Tubin, son of Estonian composer Eduard Tubin, in front of their house in Kas‚, Southern Turkey.

Beyhan, Eino ja Eduard Tubin Çes‚mes, Lääne-Türgis. Beyhan, Eino and Eduard Tubin in Çes‚me, Western Turkey.

Eino Tubin sõitis oma isa 1965. aastast pärit vana Plymouthiga Türgist Eestisse, sooviga annetada see Eesti riigile. Eino Tubin drove his father’s old Plymouth, model of 1965, from Turkey to Estonia, wishing to donate it to Estonia.

47

Ellen Niit ja Jaan Kross “Muld ja marmor”. "Soil and Marble" by Ellen Niit and Jaan Kross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006

TÜRGI ARHITEKTUUR EESTI AJAKIRJANDUSES TURKISH ARCHITECTURE IN THE ESTONIAN PRESS

Türgi presidendi Mustafa Kemal Atatürgi residents Çankaya villa toodi eeskujuks president Konstantin Pätsi suveresidentsile Toilas. Uuel ajal ja võimul peaksid olema ka uued sümbolid. Residence of the President of Turkey Mustafafa Kemal Atatürk, Çankaya Villa was set as an example to the summer residence of President Konstantin Päts in Toila. New times and power call for new symbols. Päevaleht 19.03.1936

Türgi presidendi ametlik residents, Çankaya villa. Çankaya Villa, official residence of the President of the Republic of Turkey.

48

ESEMED TÜRGIST RIIGIPEA RESIDENTSI TARVIS SULTAN OSMAN II PORTREE TURKISH ITEMS ACQUIRED FOR THE RESIDENCE OF THE HEAD OF STATE, PORTRAIT OF SULTAN OSMAN II Eesti Istanbuli peakonsul (1929–1932) Ernt Veberman (1885–1940) muretses 1931. aastal Eesti riigivanema residentsile, praegusele Eesti Kunstimuuseumile mitmeid türgi asju: diivanipatju, siidkotikesi jt. Lisaks kinkis ta isiklikult, vana tutvuse poolest Konstantin Pätsile kuus tassi ja alustassi. Riigivanema adjutandi sõnul valmistasid peakonsuli kingitused Konstantin Pätsile head meelt.

1640ndatel Mustpeade Vennaskonnale kingitud Türgi sultani Osman II (Noor), (1604-1622) portree. Portree sattus Tallinna Linnamuuseumi peale II Maailmasõda, kui okupatsiooniajal jaotati Eestist lahkunud Mustpeade Vennaskonna varasid. Istanbuli peakonsuli Ernst Vebermani kiri Eesti riigivanemale Konstantin Pätsile, kus ta teatab, et saadab kingituseks 6 Türgi kohvitassi hoidjat, lubadusega leida edaspidi juurde ka sobivad tassid, 22. novembril 1931.

Portrait of Sultan Osman II, also known as Osman the Young (1604-1622). The portrait was originally presented to the Brotherhood of Blackheads in 1640s. After World War II, when during the occupation assets of Brotherhood of Blackheads who had left Estonia were divided, the portrait was given to the Tallinn City Museum.

Letter of Consul General in Istanbul Ernst Veberman to the Head of State of Estonia Konstantin Päts about sending 6 zarfs, coffee cup holders as a present with promise to find also matching coffee cups, November 22, 1931.

49

ESEMED TÜRGIST RIIGIPEA RESIDENTSI TARVIS SULTAN OSMAN II PORTREE TURKISH ITEMS ACQUIRED FOR THE RESIDENCE OF THE HEAD OF STATE, PORTRAIT OF SULTAN OSMAN II

Nimekiri asjadest, mis telliti Türgist riigivanema maja tarbeks: türgi stiilis diivanipadjad, siidtaskurätikud, sigaretid, viigimarjad, röstitud ja jahvatatud kohvi, näidised türgi siidist. Ernst Veberman lisas kingitusena veel purgi moosi roosi kroonlehtedest, kuldtikandiga käekoti ja antiiksed filigraanhõbedast türgi kohvitassihoidjad. List of items ordered from Turkey for the Residence of the Head of State: Turkish style sofa cushions, silk handkerchiefs, cigarettes, figs, roasted and ground coffee, a collection of samples of Turkish silk. As a gift, Ernst Veberman sent a jar of jam of rose petals, silk purse embroidered with gold and Turkish antique filigree silver coffee cup holders.

Istanbuli peakonsuli Ernst Vebermani kiri Eesti riigivanemale Konstantin Pätsile, kus ta teatab, et ta on leidnud ka 8 tassi, mis sobivad varem kingituseks saadetud Türgi kohvitassi hoidjatega, 13. veebruaril 1932. Letter from Consul General Ernst Veberman to the Head of State of Estonia Konstantin Päts announcing that he has found 8 cups matching the zarfs he sent before as gifts, February 13, 1932.

President Toomas Hendrik Ilvese töö- ja esindusruume ning ametikorterit ehib nüüdsest Türgi käsitööliste näputöö. Osteti 12 villast käsitöövaipa, millest suurimad vaibad on 3 x 4 m ja väikseimad 1,4 x 0,9 m. Working and living premises of President Toomas Hendrik Ilves are now decorated by 12 woolen hand-woven Turkish carpets. Biggest of them measure 3 x 4 m and smallest 1.4 x 0.9 m in size. Õhtuleht 19.04.2007

50

KEEL JA KIRJANDUS LANGUAGE AND LITERATURE

1940. aastate Eesti ajalehtedes ilmus kirjutisi ka Türgi Vabariigi kirjanduse kohta. Näiteks tutvustati artiklis “Uuemat idamaa kirjandust” (Päevaleht, 18.10.1936, Kratt) kaht naiskirjanikku, Suat Dervis‚i (1903–1972), Halide Edip Adıvari (1883–1964) ning meeskirjanikke, Yakup Kadri Karaosmanogˇlud (1890–1974), Ahmet Has‚imi (1885–1933), filosoof Ziya Gökalpi (1876–1924). Üks tuntumaid türgi luuletajaid Nâzım Hikmet külastas 1962. aastal Tallinna. Sellele külaskäigule pühendas ta hiljem luuletuse “Nääripuu”, mis on Ain Kaalepi ja Ly Seppel-Ehini poolt tõlgituna koos paljude teiste Nâzım Hikmeti luuletustega ilmunud ka eesti keeles (See punane õun: valitud luuletusi, 1965).

Türgi keel on aglutinatiivne keel, keeleajalooliselt tüübilt on ka eesti keel aglutneeriv. Türgi keeles esineb vokaalharmoonia, ning ka eesti keeles on vokaalharmoonia kunagi esinenud, eriti just Lõuna-Eesti murretes. Nii türgi kui ka eesti keeles on vokaalid nagu õ, ö, ü. Mõned näited sarnastest sõnadest olema uluma unustama kartma kuulama alt kodu istuma ütlema polk

: : : : : : : : : :

olma uluma unutma korkma kulak (kõrv) alt (alumine) konut oturma (ot-tüvi) ötme bölük

Eesti perekonnanimed Rahvastikuregistri andmetel Perekonnanimi

Arv

TÜRK 267 TÜRKEI 5 TÜRKEL 37 TÜRKKAN vähem kui 5 TÜRKSON 85 TÜRKSON-ZUJEV 5

Ly Seppel-Ehin pidamas loengut teemal "Türgi kirjandus ja sarnasused türgi ja eesti keeltes" Türgi päeval Palmse mõisas mais 2007. Ly Seppel-Ehin giving a lecture "Turkish Literature and Similarities in Estonian and Turkish Languages" at Turkish Day in Palmse Manor, May 2007.

Eesnimed:

Türgi kirjanduse tuntuim eestindaja on olnud Ly Seppel-Ehin. Proosateostest on ta eesti keelde tõlkinud Aziz Nesini novelle (Hull pääses lahti, Loomingu Raamatukogu 1968/43), Yas‚ar Kemali lühiromaani (Madu maha tappa!, Loomingu Raamatukogu 1995/24) ja Orhan Pamukile Nobeli preemia toonud romaani (Lumi, 2007). Luuleteostest on tõlkija lisaks ülalmainitud Nâzım Hikmeti luuletuste kogumikule koos Andres Ehiniga eestindanud 20. sajandi tuntumate türgi luuletajate loomingut (20. sajandi türgi luulet. Isahirve öö, tõlkinud Ly Seppel-Ehin ja Andres Ehin, 1997).

Eesti

Türgi

Meelike Märt Kaja Kadri Ulvi Meelis Selma Eda

Melike Mert Kaya Kadri Ulvi Melis Selma Eda

Examples of similarties between Estonian and Turkish words, surnames and first names.

51

KEEL JA KIRJANDUS L ANGUAGE AND LITERATURE

2006 aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Orhan Pamuki "Lumi". "Snow" by Orhan Pamuk, 2006 Nobel Laureate in Literature. Tõlkinud / translated by Ly Seppel Pegasus 2007

Uuemat idamaa kirjandust. Türgi – Euroopa kirjanduse idamaine tõlgitseja. Newer Eastern literature. Turkey – Eastern interpreter of European literature. Päevaleht, 18.10.1936

52

KEEL JA KIRJANDUS L ANGUAGE AND LITERATURE

Nazım Hikmet “See punane õun” "This Red Apple" by Nazım Hikmet Tõlkinud / translated by Ly Seppel, Ain Kaalep. Eesti Raamat 1965

XX sajandi türgi luulet. Isahirve öö. Turkish 20th century collection of poetry "The Night of the Stag" Koostanud / compiler Ly Seppel Tõlkinud / translated by Ly Seppel & Andres Ehin Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1997

Eestist kirjutatud Nazim Hikmeti luuletus "Nääripuu". Poem "New Year Eve’s tree" by Nazım Hikmet, where he describes Estonia.

53

KEEL JA KIRJANDUS L ANGUAGE AND LITERATURE

Fazıl Hüsnü Dagˇlarca “Nelja tiivaga lind”.

Yas‚ar Kemal “Madu maha tappa!”

Aziz Nesin “Hull pääses lahti”.

"To Kill the Snake" by Yas‚ar Kemal.

"A Bird with Four Wings" by Fazil Hüsnü Dagˇlarca.

Tõlkinud / Translated by Ly Seppel Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1995

“There is a Madman on the Roof" by Aziz Nesin.

tõlkinud Ly Seppel Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1969

Tõlkinud / translated by Ly Seppel Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1968

Eino Tubin “Teisal”.

"Elsewhere" by Eino Tubin SE&JS 2000

Henrik Liljegren “Rootslase ja diplomaadina Tallinnast Türki”. "From Tallinn to Turkey - as a Swede and Diplomat" by Henrik Liljegren. Tõlkinud / translated by Enno Turmen Olion 2007

54

Emil Tode “Piiririik” on seni ainuke eesti kaasaegne türgi keelde tõlgitud kirjandusteos. "Border State" by Emil Tode is so far the only piece of contemporary Estonian literature translated into Turkish.

KEEL JA KIRJANDUS L ANGUAGE AND LITERATURE

Eesti Telegraafiagentuuri esimees Jaan Lintrop (1885–1962) viibis 1929. aasta kevadel telegraafiagentuuride juhatajate konverentsil Istanbulis (Angoorasse ja tagasi, Õitsituled, 1930, nr 8, lk. 74–78). Oma reisist kavatseb ta kirjutada mitu artiklit ja avaldada need hiljem raamatuna. Kogumaks täiendavat informatsiooni Türgi kohta, palub ta septembris 1929 Eesti saadikul Lätis Eduard Virgol (1876–1938) küsida Türgi diplomaatiliselt asjurilt Lätis Ibrahim Osmanilt teemakohast materjali. Too on nõus aitama, ent tingimusel, et raamat ei sisaldaks Mustafa Kemal Atatürki ja Türgi juhtkonda diskrediteerivat teavet. Materjalid, milleks on M. Kemali pilt ja mitmesugused raamatud, saabuvad novembris 1929. Raamat ilmub 1930. aasta lõpul (J. Lintrop, “Türgi enne ja nüüd”).

Jaan Lintrop "Türgi enne ja nüüd". "Turkey Before and Now" by Jaan Lintrop .

Jaan Lintropi kiri Eesti Läti saadikule. Jaan Lintrop’s letter to the Estonian Ambassador to Latvia.

55

ATATÜRGI SURM JA MATUS ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL

Türgi presidendi Mustafa Kemal Atatürgi tervis hakkas halvenema 1937. aastal. 1938. aastal jaanuari lõpus diagnoositi Atatürgil maksatsirroos ja alustati ravi. Siiski katkestas M. Kemal ravi juba veebruari alguses ja pöördus tagasi tööle. Äärmiselt kahjulikku mõju avaldas tema tervisele ringkäik Lõuna-Türgi sõjaväebaasides 1938. aasta mais, kust ta jõudis Istanbuli täiesti kurnatuna. Istanbulis puhkas M. Kemal algul jahil “Savarona”, ent oli alates juuli lõpust sunnitud jääma Dolmabahçe paleesse. 5. septembril 1938 kirjutas Türgi president testamendi. 9. novembril langes ta teist korda koomasse ja suri järgmise päeva hommikul kell 9.05. Riigi rajaja ja kauaaegse presidendi surm kutsus Türgis esile üldrahvaliku leina. 16. novembril pandi M. Kemal Atatürgi põrm rahvale vaatamiseks välja Dolmabahçe palees. 19. novembril saadeti see rongiga Ankarasse, kus 21. novembril toimus matusetseremoonia, millest võttis osa ka Eesti delegatsioon. Türgi Vabariigi esimene president leidis esialgse puhkepaiga Ankara Etnograafiamuuseumis. 1953. aastal viidi Atatürgi sark austusavalduste saatel Anıtkabiri mausoleumi.

Vabariigi Presidendi käskkiri saadik Johannes Markuse ja kindral Gustav Jonsoni saatmiseks Atatürgi matustele. Decree of the President of the Republic to send Ambassador Johannes Markus and General Gustav Jonson to the funeral of Atatürk.

Eesti ajakirjanduses ilmusid esimesed ärevad artiklid M. Kemali tervisliku seisukorra kohta 1938. aasta oktoobri lõpul. Lisaks surmateatele kajastati ka sarga viimist Ankarasse ja suurejoonelisi matuseid. Matustest võtsid osa kindral G. Jonson ja Varssavis resideerinud Eesti Türgi saadik, kes vahendasid oma muljeid ka Eesti ajalehtedele.

Mustafa Kemal Atatürgi ärasaatmine, Ankara Etnograafiamuuseumis, 21. novembril 1938. Farewell to Mustafa Kemal Atatürk in the Ethnography Museum of Ankara, November 21, 1938.

56

ATATÜRGI SURM JA MATUS ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL

Türgi president Atatürk suri. The President of Turkey has died. Uus-Eesti, 11.11.1938

Atatürk maeti pidulikkusega nagu seda kunagi varem ei ole nähtud. Atatürk buried with unequalled grandiose ceremony. Päevaleht, 22.11.1938

57

ATATÜRGI SURM JA MATUS ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL

Uus-Türgi geniaalne looja Kemal Atatürk. Ingenious creator of New Turkey Kemal Atatürk. Nädal Pildis 1938. nr. 22

Mustafa Kemal Atatürgi ärasaatmine, Ankara Etnograafiamuuseumis 21. nov. 1938. Farewell to Musatafa Kemal Atatürk in the Ethnography Museum of Ankara, November 21, 1938.

58

ATATÜRGI SURM JA MATUS ATATÜRK'S DEATH AND FUNERAL

Atatürgi sarga viimine Anıtkabiri mausoleumi 1953. Atatürk’s coffin taken to Anıtkabir Mausoleum, 1953.

59

. . ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT . . ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT

. . Ismet Inönü sündis Izmiris 1884. aastal. Ta osales I maailmasõjas Ottomani sõjaväe ohvitserina, näidates üles suurepärast sõjaväelist talenti. Sealsamas kohtus ta Mustafa Kemal Atatürgiga, kellega saadi headeks sõpradeks. Pärast I maailmasõda ühines ta Anatoolias iseseisvuslaste vägedega ja mängis väga tähtsat rolli Türgi Iseseisvussõja võidus. Tema juhtimisel toimusid iseseisvussõjas kaks tähtsat lahingut paigas nimega . Inönü, Anatoolia lääneosas. Võidu tähtsust silmas pidades võttis Ismet endale perekonnanimeks Inönü.

. . Kindralid Mustafa Kemal ja Ismet Inönü enne Dumlupınari lahingut 1922. aasta augustis. . . Generals Mustafa Kemal and Ismet Inönü before the Dumlupınar battle, August 1922.

. . Kemal Atatürgi presidentuuri ajal oli Ismet Inönü Türgi peaminister ning pärast Atatürgi. surma. sai temast Türgi Vabariigi teine president. Ismet Inönü suutis II maailmasõja ajal hoida Türgi neutraalsena ning tema võimuperioodil juurdus Türgis pluralistlik demokraatia. . . 1972. aastal taandus Ismet Inönü poliitikast, olles olnud. mitmekordne peaminister ja hiljem opositsiooni . juht. Ismet Inönü suri 1973. aastal ja ta maeti Atatürgi mausoleumi.

. . Ismet Inönü oli kõrgelt haritud ning suurepärase diplomaadiandega. 1923. aastal osales ta Lausanne’i rahulepingu sõlmimisel Türgi pealäbirääkijana. Lausanne’i rahuleping pani aluse tänapäeva Türgile. Mustafa

. . Ismet Inönü kohtumas Winston Churchilliga Yenices Adanas II Maailmasõja ajal. . . Ismet Inönü meeting with Winston Churchill in Yenice, Adana during World War II.

60

. . ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT . . ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT

. Türgi president Inönü – suur töömees. Inönü, President of Turkey – a hard working man. Uus-Eesti, 26.11.1938

. . Endine välisminister Ismet Inönü valiti uueks Türgi presidendiks. Pärast Atatürgi surma tegid parlamendiliikmed ettepaneku nimetada Ankara ümber Atatürgiks. Ühendkuningriigi kuningas George VI osaleb isiklikult Atatürgi matustel. . . Former Prime Minister Ismet Inönü was elected the new President of Turkey. After the death of Atatürk members of Parliament proposed to change the name of Ankara to Atatürk. King of the United Kingdom George VI to participate at the funeral of Atatürk. Postimees, 12.11.1938

61

. . ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT . . ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT

Volitus, mis lubab Türgi delegaadil allkirjastada lisa Kaubandus- ja kliiringlepingule, mis sõlmiti Eesti ja Türgi Vabariigi vahel 6. juunil 1937. Document of authorization giving the Turkish delegate the right to sign additional amendment of Trade and Clearing Agreement between the Republics of Turkey and Estonia first signed on June 6, 1937.

. . Õnnitluskiri Konstantin Pätsilt Ismet Inönüle tema presidendiks valimise puhul. . . Congratulatory letter from Konstantin Päts to Ismet Inönü on the occasion of his election as president.

62

. . ISMET INÖNÜ, TEINE PRESIDENT . . ISMET INÖNÜ, THE 2ND PRESIDENT

Külaskäik Türgi presidendile. Visiting the President of Turkey. Uus-Eesti, 15.12.1938

63

DIPLOMAATILISTE SUHETE TAASLOOMINE RE-ESTABLISHMENT OF DIPLOMATIC RELATIONS Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati diplomaatilised suhted kahe riigi vahel 23. oktoobril 1991. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. Tallinnas avas Türgi oma suursaatkonna 1. oktoobril 2001 ning esimene Tallinnas resideeriv suursaadik oli Ömer Altugˇ, kelle ametiaeg kestis 2001–2005. Praegune suursaadik Fatma S‚ ule Soysal andis president Arnold Rüütlile üle oma volikirja 15. detsembril 2005. Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis oli 19. septembrist 1996 Sven Jürgenson (resideeris Tallinnas), järgmine suursaadik, alates 29. jaanuarist 1999, oli Andres Tomasberg, kes resideeris Madridis. 26. veebruaril 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras ning seda juhtisid ajutised asjurid Heikki Koort (kuni august 2003) ja Linda Kolk (kuni juuli 2004). Eesti kõigi aegade esimene Ankaras resideeriv suursaadik Märt Volmer oli ametis 2004–2008. Eesti praegune suursaadik Aivo Orav andis oma volikirja üle Türgi presidendile Abdullah Gülile 8. septembril 2008. a.

Türgi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas. Embassy of the Republic of Turkey in Tallinn. Foto / Photo: Aysun Akgün

www.mfa.ee

Taasiseseisvumisjärgne esimene Türgi suursaadik Tallinnas Ömer Altugˇ esitamas volikirja president Arnold Rüütlile 6. oktoobril 2001. After restoration of independence of Estonia first Ambassador of Turkey to Tallinn Ömer Altugˇ presenting his credentials to President Arnold Rüütel, October 6, 2001. Foto / Photo: Erik Peinar

64

DIPLOMAATILISTE SUHETE TAASLOOMINE RE-ESTABLISHMENT OF DIPLOMATIC RELATIONS

Türgi suursaadik Tallinnas S, ule Soysal üle andmas volikirja president Arnold Rüütlile Kadrioru lossis 15. detsembril 2005. Ambassador of Turkey S, ule Soysal presenting her credentials to President Arnold Rüütel at Kadriorg Palace, December 15, 2005. Foto / Photo: Erik Peinar

Esimene Eesti suursaadik Türgis Märt Volmer koos Türgi asepeaminister ja välisminister Abdullah Güli ja president Arnold Rüütliga Eesti Vabariigi saatkonna ees Ankaras 2005. aastal. First Ambassdor of Estonia to Turkey Märt Volmer together with Foreign Minister and Deputy Prime Minister Abdullah Gül and President Arnold Rüütel in front of Estonian Embassy in Ankara in 2005.

Eesti suursaadik Ankaras Aivo Orav volikirja üleandmisel Türgi Vabariigi presidendile Abdullah Gülile 8. septembril 2008. Estonian Ambassador in Ankara Aivo Orav presenting his credentials to President Abdullah Gül, September 8, 2008.

65

PRESIDENTIDE VISIIDID PRESIDENTIAL VISITS DETSEMBER 1993 DECEMBER 1993

– PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRKI – PRESIDENT LENNART MERI'S STATE VISIT TO TURKEY

Presidendid Lennart Meri ja Süleyman Demirel.

President Lennart Meri president Süleyman Demireliga sõpruse- ja koostöö lepingu sõlmimisel.

Presidents Lennart Meri and Süleyman Demirel.

President Lennart Meri with President Süleyman Demirel at the signing of Treaty of Friendship and Co-operation.

OKTOOBER 1998 OCTOOBER 1998

– PRESIDENT LENNART MERI RIIGIVISIIT TÜRKI – PRESIDENT LENNART MERI'S STATE VISIT TO TURKEY

Presidendid Süleyman Demirel ja Lennart Meri. Presidents Süleyman Demirel and Lennart Meri.

President Lennart Meri külastamas Sultan Ahmeti mosˇeed Istanbulis. President Lennart Meri visiting Sultan Ahmet Mosque in Istanbul.

66

PRESIDENTIDE VISIIDID PRESIDENTIAL VISITS

18.–19. APRILL 2002 18–19 APRIL 2002

– PRESIDENT AHMET NECDET SEZERI VISIIT EESTISSE – PRESIDENT AHMET NECDET SEZER'S VISIT TO ESTONIA

Presidendipaarid. Vasakult: Ingrid Rüütel, Ahmet Necdet Sezer, Arnold Rüütel ja Semra Sezer. Presidential couples. From left: Ingrid Rüütel, Ahmet Necdet Sezer, Arnold Rüütel, Semra Sezer.

President Ahmet Necdet Sezer ja peaminister Siim Kallas nautimas vaadet Tallinna vanalinnale. President Ahmet Necdet Sezer and Prime Minister Siim Kallas enjoying the view of the Old Town of Tallinn.

Presidendipaarid Türgi Vabariigi Presidendi residentsi ees. Vasakult: Semra Sezer, Ahmet Necdet Sezer, Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel. Presidential couples in front of the Residence of the President of the Republic of Turkey. From left: Semra Sezer, Ahmet Necdet Sezer, Arnold Rüütel and Ingrid Rüütel.

67

PRESIDENTIDE VISIIDID PRESIDENTIAL VISITS

9.–11. OKTOOBER 2008 – PRESIDENT ABDULLAH GÜLI AMETLIK VISIIT EESTISSE 9–11 OCTOBER 2008 – PRESIDENT ABDULLAH GÜL'S STATE VISIT TO ESTONIA

Presidendipaarid Kadrioru lossis. Vasakult: Hayrünnisa Gül, Abdullah Gül, Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves. Presidential couples in Kadriorg Palace. From left: Hayrünnisa Gül, Abdullah Gül, Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves.

68

Foto / Photo: Erik Peinar

PEAMINISTRITE VISIIDID PRIME MINISTERS’ VISITS 14.–18. MÄRTS 2008 – PEAMINISTRI ANDRUS ANSIPI VISIIT TÜRKI 14–18 MARCH 2008 – PRIME MINISTER ANDRUS ANSIP'S VISIT TO TURKEY

Peaminister Andrus Ansip kirjutamas auraamatusse Anıtkabiris, Atatürgi mausoleumis Ankaras. Prime Minister Andrus Ansip making an entry to the Book of Honour in Anıtkabir, Mausoleum of Atatürk in Ankara.

Peaministrid Recep Tayyip Erdogˇan ja Andrus Ansip. Prime Ministers Recep Tayyip Erdogˇan and Andrus Ansip.

69

VÄLISMINISTRITE VISIIDID FOREIGN MINISTERS’ VISITS OKTOOBER 2001 OCTOBER 2001

– VÄLISMINISTRI TOOMAS HENDRIK ILVESE VISIIT TÜRKI – FOREIGN MINISTER TOOMAS HENDRIK ILVES' VISIT TO TURKEY

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves ja Türgi peaminister Bülent Ecevit. Foreign Minister of Estonia Toomas Hendrik Ilves and Prime Minister of Turkey Bülent Ecevit.

Välisministrid Toomas Hendrik Ilves ja Ismail Cem lennunduskokkuleppe sõlmimisel. Foreign Minister of Estonia Toomas Hendrik Ilves and Foreign Minister of Turkey Ismail Cem signing an agreement on Air Transport.

70

VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D FOREIGN MINISTERS’ VISITS

24.–2.7 AUGUST 2003, 11.–13. APRILL 2004

– VÄLISMINISTRI KRISTIINA OJULANDI VISIIDID TÜRKI

24–27 AUGUST 2003, 11–13 APRIL 2004

– FOREIGN MINISTER KRISTIINA OJULAND'S VISITS TO TURKEY

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogˇan ja Eesti välisminister Kristiina Ojuland. Prime Minister of Turkey Recep Tayyip Erdogˇan and Foreign Minister of Estonia Kristiina Ojuland.

Delegatsioonide kohtumine, mida juhivad välisminister Kristiina Ojuland ning asepeaminister ja välisminister Abdullah Gül. Meeting of delegations, lead by Foreign Minister Kristiina Ojuland and Deputy Prime Minister and Foreign Minister Abdullah Gül.

71

VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D FOREIGN MINISTERS’ VISITS

8.–10. SEPTEMBER 2004 – ASEPEAMINISTRI JA VÄLISMINISTRI ABDULLAH GÜLI VISIIT EESTISSE 8–10 SEPTEMBER 2004 – DEPUTY PRIME MINISTER AND FOREIGN MINISTER ABDULLAH GÜL'S VISIT TO ESTONIA

Välisministrid Kristiina Ojuland ja Abdullah Gül.

Parlamendi esimees Ene Ergma ning asepeaminister ja välisminister Abdullah Gül.

Foreign Minister Kristiina Ojuland and Abdullah Gül.

President of the Riigikogu Ene Ergma and Foreign Minister and Deputy Prime Minister Abdullah Gül.

6.–7. APRILL 2006 – VÄLISMINISTRI URMAS PAETI VISIIT TÜRKI 6–7 APRIL 2006 – FOREIGN MINISTER URMAS PAET'S VISIT TO TURKEY

Välisminister Urmas Paet kohtumisel peaminister Recep Tayyip Erdogˇaniga. Foreign Minister Urmas Paet at the meeting with Prime minister Recep Tayyip Erdogˇan. Välisministrid Urmas Paet ja Abdullah Gül. Foreign Ministers Urmas Paet and Abdullah Gül.

72

VÄ L I S M I N I S T R I T E V I S I I D I D FOREIGN MINISTERS’ VISITS

12.– 14. JUUNI 2008 12–14 JUNE 2008

– VÄLISMINISTRI ALI BABACANI VISIIT EESTISSE – FOREIGN MINISTER ALI BABACAN'S VISIT TO ESTONIA

Türgi välisminister Ali Babacani visiit Eestisse 13. juunil 2008. Vasakult: toonane saadik Türgis Märt Volmer, välisministrid Ali Babacan ja Urmas Paet. Visit of the Foreign Minister of Turkey Ali Babacan to Estonia, June 13, 2008. From left: former Ambassador to Turkey Märt Volmer, Foreign Ministers Ali Babacan and Urmas Paet.

Türgi suursaadik Eestis S‚ ule Soysal, Türgi välisminister Ali Babacan ja Eesti välisminister Urmas Paet. Ambassador of Turkey to Estonia S‚ ule Soysal, Foreign Minister of Turkey Ali Babacan and Foreign Minister of Estonia Urmas Paet.

73

EESTLASED TÜRGI AJAKIRJANDUSES ESTONIANS IN TURKISH NEWSPAPERS 8. märtsil 2008 juhatas Anu Tali Türgis Bilkenti Sümfooniaorkestrit, mille kohta ilmus samal päeval artikkel “Tähendusrikas kontsert naistelt". On March 8, 2008 Anu Tali conducted the Bilkent Symphony Orchestra in Turkey. On the same day article “Meaningful concert from women" was published. Hürriyet 8. 03. 2008

Eesti peaministri Andrus Ansipi esimesel visiidipäeval Türki ilmus ajalehe Milliyet esikaanel prominentse kolumnisti prof. dr. Güngör Urasi intervjuu Andrus Ansipiga. On the first day of the visit of Prime Minister of Estonia Andrus Ansip to Turkey, an interview by prominent columnist Prof. Dr. Güngör Uras with Andrus Ansip was published on the front page of Milliyet. Milliyet, 15. 03. 2008

74

EESTLASED TÜRGI AJAKIRJANDUSES E S T O N I A N S I N T U R K I S H N E W S PA P E R S

Ajakirja Bilis,im veebruarinumbris 2008 ilmus põhjalik artikkel Eestist ja Skype’ist. In the February edition of journal Bilis,im a very thorough article about Estonia and Skype was published.

Mais 2008, pärast tema külaskäiku Eestisse, ilmus Türgi päevalehes Milliyet tuntud Türgi ajaloolase Ilber Ortayli artikkel “Eesti – rahuarmastav kui väikelaps”.

Luukas Ilvese artikkel “Türgi liitumine Euroopa Liiduga muutub üha raskemaks!” (algselt ilmunud ajalehes The Stanford Review) avaldati päevalehes Zaman Gazetesi.

After Turkish historian Ilber Ortaylı had visited Estonia, his article „Estonia – as peace loving as a child" was published in Turkish daily newspaper Milliyet.

Zaman Gazetesi published an article by Luukas Ilves “Joining European Union is getting harder for Turkey!", first published in The Stanford Review.

Milliyet, 01. 06. 2008

Zaman Gazetesi 13. 11. 2005

75

KULTUURIVAHETUS CULTURAL EXCHANGES

Sufi muusika kontsert ja pöörlevad dervisˇid, Türgi päevad, 8. mail 2006. Sufi Music Concert and the Whirling Dervishes, Turkish Days, May 8, 2006. Vasakult / From left: Ene Ergma, S‚ule Soysal, Urmas Paet.

Türgi kultuuripäevad Tallinnas, 2006. Turkish Days in Tallinn, 2006.

Sufi muusika kontsert ja pöörlevad dervisˇid, Türgi päevad, 8. mail 2006. Sufi Music Concert and the Whirling Dervishes, Turkish Days, May 8, 2006. Vasakult / From left: S‚ule Soysal, Arnold Rüütel, Ingrid Rüütel.

Ferhan ja Ferzan Önderi klaveriduo, Türgi päevad, 4. mail 2006. Ferhan and Ferzan Önder's piano duo, Turkish Days, May 4, 2006. Türgi päev Palmse mõisas, 12. mail 2007. Turkish Day in Palmse Manor, May 12, 2007.

76

K U LT U U R I VA H E T U S CULTURAL EXCHANGES

Näituse “Kooselu: Mälestused kooseksisteerimisest Ottomani ja Türgi perioodil” avamine. Türgi päevad, 3. mail 2006. Opening of the exhibition "Living Together: Memories of Co-Existence in the Ottoman and Turkish Period". Turkish Days, May 3, 2006.

Ayla Eryüksel moeshow "3h": "Naise stiiliteekond hetiitidest tänapäevani". Türgi päevad, 3. mail 2006. Ayla Eryüksel Fashion Show "3h": Woman's Journey of Style from the Hittites to Present Day". Turkish Days, May 3, 2006.

Näituse "Hikmet Barutçugil ja Ebru kunst: iidne kunst elavana" avamine. Suursaadik S,ule Soysal, Evelyn Sepp (Eesti-Türgi parlamendirühma esimees), Eldar Efendijev ja Nijazi Gadzˇijev. Türgi päevad, 4. mail 2006. Opening of the exhibition "Hikmet Barutçugil and the Art of Ebru: A Live Performance of Ancient Art Form". Ambassador S,ule Soysal, Evelyn Sepp (Chairman of the Estonia-Turkey parliamentary group), Eldar Efendijev ja Nijazi Gadzˇijev. Turkish Days, May 4, 2006.

77

K U LT U U R I VA H E T U S CULTURAL EXCHANGES

Ottomanide sõjaväorkester Mehter ringreisil Eestis. Lisaks Tallinnale esineti veel ka Kuressaare lossi päeval ja Paide Paepäevadel. Fotol: Mehter Raekoja platsil, 06. juulil 2008. Ottoman Military band Mehter on tour in Estonia. In addition to Tallinn they performed also at Kuressaare Castle Day and Paide Limestone Festival. Photo: Mehter performing at the Town Hall Square, July 6, 2008.

Märtsis 2008 juhatas Anu Tali Bilkenti Sümfooniaorkestrit Ankaras ja Erzurumis, Türgis. Esitusele tuli ka Tõnu Kõrvitsa heliteos "Tuulde lauldud". Anu Tali conducted the Bilkent Symphony Orchestra in Ankara and Erzurum, in Turkey in March 2008. At the concert a piece by Tõnu Kõrvits "Sung into the Wind" was also performed.

Gerli Padar sai 2006. aastal Cesme Rahvusvahelisel lauluvõistlusel lauljate konkursil Türgis teise koha.

Ansambel "Dahling" enne kontserti kevadfestivalil Sabanci Ülikoolis Istanbulis, aprillis 2008.

Gerli Padar was awarded with second place at the Cesme International Song Contest in Turkey in 2006.

Group "Dahling" before their concert at the Spring Festival of Sabanci University, in Istanbul, April 2008.

78

K U LT U U R I VA H E T U S CULTURAL EXCHANGES

Tenor S, enol Talinli (keskel) Rahvusooperis Estonia 28. aprillil 2007. Tenor S, enol Talinli (in the middle) in Estonian National Opera, April 28, 2007.

Näitus Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain" Mikkeli muuseumis, 22.10.2008–25.01.2009. Exhibition "Colours and Threads of Turkey. Timeless Creations by Gönül Paksoy" in Mikkel Museum, 22.10.2008–25.01.2009. Vasakult / From left: Gönül Paksoy, Laine Jänes, S,ule Soysal ja Kadi Polli.

Välisminister Urmas Paet avamas näitust "Nad uskusid Türgisse" 28. veebruaril 2008. Foreign Minister Urmas Paet opening the exhibition "They had Faith in Turkey", February 28, 2008.

Türgi saatkonna endise nõuniku Nur Sagˇmani fotonäitust "Head juubeliaastat, Eesti!" avavad välisministrid Urmas Paet ja Ali Babacan, 13. juunil 2008. Former counsellor of the Embassy of Turkey Nur Sagˇman's exhibition "Happy Anniversary Estonia!" being opened by Foreign Ministers Urmas Paet and Ali Babacan, June 13, 2008. Ali Konyalı fotonäitus “Türgi rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Eesti Arhitektuurimuuseumis. Photo exhibition by Ali Konyalı "Rural Architecture in the Eastern Black Sea Region" in the Museum of Estonian Architecture. 25.09.-09.11.2008

Pimedate Ööde Filmifestivali 2007 lõpetamine. Saadik S, ule Soysal vastuvõtmas Grand Prix auhinda, mis anti Türgi filmile “Takva - A Man’s Fear of God” (2006), rezˇissöör Özer Kiziltan. Closing ceremony of Black Nights Film Festival 2007. Ambassador S,ule Soysal receiving Grand Prix prize obtained to Turkish movie "Takva - A Man's Fear of God" (2006), directed by Özer Kiziltan.

79

K U LT U U R I VA H E T U S CULTURAL EXCHANGES

Türgi jalgpallurid enne maavõistlust Kalevi staadionil Eesti jalgpallikoondisega 20. juunil 1924. Türgi võitis 4:1. Turkish football players before the international match with Estonia held on Kalev stadium on June 20, 1924. Turkey won 4:1. Filmiarhiiv/Estonian Film Archives

Eesti ja Türgi jalgpallikoondised on Eestis kohtunud 24. mail 2006 ja 15. oktoobril 2008. Mõlemal korral lõppes mäng viigiga. Fotol: Türgi jalgpallikoondis. National football teams of Estonia and Turkey have met in Estonia on May 24, 2006 and October 15, 2008. Both times matches resulted in a draw. Photo: National football team of Turkey.

Peaminister Andrus Ansip osalemas Eesti 90. juubeliaastale pühendatud Türgi esimesel Anatoolia suusamaratonil Geredes, Arkuti mägedes, 16.märtsil 2008. Prime Minister Andrus Ansip taking part in the first Anatolian ski marathon in Gerede held in the Arkut mountains, Turkey, dedicated to the 90th Anniversary of Estonia, March 16, 2008.

80

[PDF] TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME - Free Download PDF (2024)
Top Articles
Latest Posts
Article information

Author: Dean Jakubowski Ret

Last Updated:

Views: 6456

Rating: 5 / 5 (70 voted)

Reviews: 93% of readers found this page helpful

Author information

Name: Dean Jakubowski Ret

Birthday: 1996-05-10

Address: Apt. 425 4346 Santiago Islands, Shariside, AK 38830-1874

Phone: +96313309894162

Job: Legacy Sales Designer

Hobby: Baseball, Wood carving, Candle making, Jigsaw puzzles, Lacemaking, Parkour, Drawing

Introduction: My name is Dean Jakubowski Ret, I am a enthusiastic, friendly, homely, handsome, zealous, brainy, elegant person who loves writing and wants to share my knowledge and understanding with you.